Elva koolipoisi lugu
03. detsember 2019Vaadatud 158 korda


Autor: Inna-Inga Kalmus

Paljud elvalased mõtisklevad, miks on Elva kooli ees koolipoisi kuju. Ma jutustan teile ühe loo. Elva kool asutati aastal 1913. Nimelt see väike poiss, kellest kuju tehti, oli Elva kooli esimene õpilane. 

 See poiss oli pärit vaesest perest, kuid oli väga tragi ja tark. Koolis ta ei käinud, sest kõik ümbruskonna koolid olid liiga kaugel. Tema suurim unistus oli saada kunagi õpetajaks. Kahjuks pidi poiss oma päevad veetma põllul ja loomakarjas. Talvel õppis ta ise veerima ja kirjutama. Tol ajal ei hoolinud ükski teine laps haridusest ja tema poole vaadati viltu. Ta ei teinud nendest pilkudest välja ja unistas aina edasi.

Ühel ilusal novembri pühapäeval läks ta Elva peale jalutama. Juhuslikult möödaminnes kuulis ta kodanik Vasara juttu oma naisega. Tal oli plaanis oma majas kool avada. See ajas poisi elevile ja ta küsis Vasaralt: “Kas see on tõsi, et te tahate kooli avada?”. Vasar oli esialgu vapustunud äkitselt tulnud küsimusest, aga toibus peagi ning vastas:”Selline plaan on jah”. Poiss oli õnnest lausa sõnatu ja jooksis rõõmsalt koju. Kodus rääkis ta uudist emale. Ta ema vajus pärast uudise kuulmist sügavalt mõttesse ja vastas lõpuks vaikselt:”Aga kes meil siis kodus abiks on? Kas see on tõesti su südamesoov?”. Poiss ei olnud sellele mõelnudki, kooli minek oli alati tundunud kauge unistusena. Ta mõtles veidi ja lausus:”Ema, ma olen unistanud sellest nii kaua ja nüüd, kus mul on võimalus päriselt kooli minna, ei saa ma lihtsalt minemata jätta”. Ema süda leebus ja kui kool lõpuks avati, sai poisist esimene õpilane.

Koolis läks poisil väga hästi. Sellist õpilast ei olnud veel ükski ümbruskonna kool näinud. Iga päev läks poiss kooli rõõmsa meelega, kaasas õppevahendid ja ema küpsetatud leib. Ta oli alati esimene, kes käe tõstis ja vastust teadis. Vabal ajal aitas ta ka teistel õpilastel koolitükke teha.Ta oli kõige tragim, targem ja viisakam õpilane terves Elvas. 

Pärast kooli lõpetamist räägiti temast ikka veel. Poisi usinus oli kõigile teistele õpilastele eeskujuks. Iga kord, kui keegi jättis kodused ülesanded tegemata või käitus halvasti, rääkis õpetaja loo sellest  koolipoisist. Lõpuks otsustati teha temast kuju, et ta jääks igaveseks kõigile teistele õpilastele eeskujuks. 

Leene Pärtel, 9.d