Lenne Kontor Intervjuu vilistlasega Lenne Kontor
16. november 2017Vaadatud 5481 korda

Lenne Kontor
Autor: Erakogu

1. Millised on olnud olulisemad sündmused Sinu elus peale Elva kooli lõpetamist?

Mulle tegi suurt rõõmu, et kohe pärast kooli lõpetamist sain sisse arhitektuuri erialale. See oli minu unistus ja esimene valik! Värske koolilõpetajana muidugi pelgasin, kas konkursist läbi saan ja nii tegin sisseastumiskatsed veel lausa neljale erialale – et ikka kindel olla, et ma kusagile pääseks, tahtsin kindlasti kohe edasi õppida. Teine valik oli psühholoogia, kolmas oli keskkonnateadus, aga mis veel – ei mäleta. Huvitav, kuhu oleks elu viinud, kui ma oleksin praegu näiteks psühholoog?:) 
Koolitee kestis neli aastat, aga paralleelselt kooliga alustasin kinnisvaramaakleri tööd. Taaskord olin õnnega koos, sest sain tööle Domus Kinnisvarasse, kus on päris kindlasti parim keskkond töö tegemiseks ja tänu sellele olen aru saanud, et töö kinnisvaras on see, mida ma pikalt ja põhjalikult teha soovin. Arhitektuuriharidus sobib valdkonnaga hästi, mul on iga korteri müügil oma kooliteadmistest kasu. 
Ja kronoloogiliselt kolmas, ent tähtsuselt kõige esimene sündmus minu elus oli 2017.aasta jaanuaris, kui sündis minu esimene laps! 

2. Millega praegu tegeled: töö, pere, hobid ....?

Viimased aastad olen tööalaselt pingutanud ja palju ette võtnud ning kuigi tundus, et tegin ainult tööd, sain ka väga palju reisida. Sellel aastal olen keskendunud oma armsa tütre kasvamisele, aga tööd teen väiksema koormusega ikka. Veidi aeglasem elutempo on vahelduseks mõistlik, nii korrastuvad mõtted ja tulevad uued ideed, on aega raamatuid lugeda. 

3. Missugune õpilane Sa olid? Üks vahva juhtum kooliajast, meenutuseks õpetajatele ning teada saamiseks praegustele õpilastele ja õpetajatele.

No mina olin viieline:) See pole muidugi tegelikult oluline ja kui päris aus olla, siis oli mul kõrgkoolis kohati päris raske. Keskkoolis tundus mulle mõnikord, et kõik on nii lihtne, ma saingi teemad kiiresti selgeks ja siis hakkas igav. Seda mõtet, et end iseseisvalt rohkem arendada või endale väljakutseid esitada, mul ei tulnud. Seega tagantjärele ma võin öelda, et mul ei kujunenud õppimisest harjumust, sest ma ei pidanud selle nimel kogu aeg pingutama. Seega õpilane, kes Sa loed, harjuta end pigem järjepidevalt tööd tegema ja sea endale ise väljakutseid juurde, kui koolis tundub lihtne. 
Vahvad juhtumid, hmm... oli küll neid jah! Õnneks jäid need kõik just kooliaega, sai pärast kooli normaalse eluga edasi minna:)  

4. Kas on midagi, mis seob Sind praegu Elva Gümnaasiumiga?

Kõige rohkem seovad ikka mälestused. Klassikaaslased on toredad, aga isegi tihedamalt mõtlen tagasi oma õpetajatele. Saskia ja Toomeste, Liius ja Toim, Maiu ja Merike, Revo ja Kersti, oh, neid on veel – kõik minu lemmikud ja kindlasti ka taseme poolest ühed Eesti parimatest. 

5. Mis on Su elus veel tegemata, mida teha tahaksid, kui aeg ja raha poleks takistuseks?

Huvitav, mul ei tule ühtki sellist soovi meelde, mis eeldaks palju aega ja raha. Ma soovin hoopis, et mul oleks ka tulevikus vahva pere, kus on palju lapsi, sest koos nendega on kõik palju toredam. 

7. Üks unistus või soov seoses oma vana kooli - Elva Gümnaasiumiga.

Soovin, et kõigil oleks koolis hea tunne. Mina tundsin end küll hästi ja hoituna ning selle hubase perekeskse tunde oskasid luua just õpetajad. Et siis ikka häid õpetajaid jätkuks!