Muuseum

Ajalugu

1913. a. novembris saadi luba kooli avamiseks Elvas linnakodanik Vasara majas.
Kooli nimeks sai Elva 2-klassiline Ministeeriumikool. Õppetöö toimus vene keeles kuni 1917. aastani.
1917. a. Elva kool muudeti 6-klassiliseks. Nimeks sai Elva 6-klassiline Algkool.
1923. a. 16. septembril sai Elva kool seoses Elvale aleviõiguste andmisega nimeks Elva Alevi Algkool.
1924. a. 16. novembril toimus Elva Postijaama hoonest ümberehitatud koolimaja avamine ja pühitsemine. Siiani oli Elva kool töötanud üürimajades. Sellest tähtpäevast peale tähistatakse Elva kooli aastapäeva 16. novembril
1923-28 töötasid kooli juures täiendusklassid keskkooli I klassi programmi alusel.
1927. a. 31. mail istutati praeguse Tartu maanteel asuva koolimaja tagant kaseallee Kesk tänavale
1938. a. 1. mail sai kool uueks nimeks Elva Linna Algkool (seoses Elva linnaõiguste andmisega).
1941. a. 12. mail sai kool nimeks Elva Mittetäielik Keskkool.
1941. a. sügisel saksa okupatsiooni ajal sai kool taas Linna Algkooli nime.
1944. a. augustis hävis sõjatules Elva koolimaja.
1944. a. 1. novembril taastati Elva Mittetäieliku Keskkooli nimi. Avati VII klass.
1945. a. 1. septembril avati Elva koolis VIII klass. Kool sai nimeks. Elva Keskkool
1946. a. 1. septembril eraldati Elva Keskkoolist vene õppekeelega klassid ja neist moodustati Elva Mittetäielik Keskkool. Direktor - Peeter Kattala.
1949.a. juunis lõpetas Elva Keskkooli I lend
1954.a. hakati Elvas Tartu mnt ehitama koolimaja
1958.a. 1.septembril likvideeriti vene õppekeelega Elva
7-kl. Kool ja klassid ühendati Elva Keskkooliga
1958.a. 20.sept. avati uus keskkoolihoone Tartu mnt.3.
1962.a. juunis lõpetas esimene töökasvatuse (polütehnilise
õpetuse) lend.
1969.a. lõpetas esimene ja siiani ainus spordikallakuga klass.
1970.a. 1.septembril avati Tartu mnt.3 keskkooli hoone
juurdeehitis.
1971.a. lõpetas esimene süvaõppega kirjandusklass.
1978.a. lõpetas esimene kaubandusklass.
1986.a. pandi nurgakivi Elva uuele koolihoonele.
1987.a. 1.septembril alustas Elvas tööd kaks keskkooli:
Elva I Keskkool Tartu mnt.3
Elva II Keskkool Oktoobri pst.2
1991.a. sügisest on Elvas Elva Keskkool Puiestee2, Elva
Põhikool Tartu mnt.3
1995.a. 1. juulist nimetati koolid ümber Elva Gümnaasiumiks
(Puiestee 2) ja Elva Algkooliks (Tartu mnt.3)
1997.a. avati progümnaasiumi klass
1999.a. avati kaugõppeosakond
2002.a. liideti Elva Gümnaasium, Elva Algkool ja Peedu Algkool
Elva Gümnaasiumiks.

Koolil on läbi aegade olnud mitmeid nimesid. Tooksime nad nüüd alljärgnevalt ära koos direktoritega, kes kooli on juhtinud.

1913  Elva 2-klassiline Ministeeriumikool

1913 – 1917 Jaan Linsi 

1917  Elva 6-klassiline Algkool

1917 - 1919 Jaan Linsi

1919 – 1923 Arnold Muna 

1923 – 1941 Johannes Lang(e) 

1941  Elva Mittetäielik Keskkool

1941 - Johannes Lang(e)

1941 Elva Linna Algkool

1941 - 1944 - Johannes Lang(e)

1944  Elva Mittetäielik Keskkool

1944 – 1945 Helmi Kiisküla 

1945  Elva Keskkool

1945 – 1948 Mihkel Roonurm 

1948 – 1954 Mihkel Karro 

1954 – 1958 Herbert Kaselo 

1958 – 1960 Lembit Raid 

1960 – 1973 Arvo Mälberg 

1973 – 1975 Albert Aavasalu 

1975 – 1980 Edgar Kurg 

1980 – 1987 Vello Namm 

1987  Elva I Keskkool

1987 - 1991 Kai Kivipõld

1991  Elva Põhikool

1991 - 1995 Kai Kivipõld

1995  Elva Algkool

 1995 - 2002 Kai Kivipõld

1987  Elva II Keskkool

1987 - 1991 Vello Namm 

1991  Elva  Keskkool

1991 - 1995 Vello Namm

1995  Elva Gümnaasium

1995  - 1998 Vello Namm

1998 - 2001 Ain Jõesalu 

2002 - 2006 Kalmer Kivi 

2007 - 2014 Matti Kangor

2014 - k.a. Tarmo Post

Elva kooli muuseum.

Idee teha Elva koolile oma muuseum, tekkis seoses kooli 100. juubeliga, mida peeti 2013. aastal. Ettevalmistused selleks algasid juba paar aastat varem. Hoogu lisasid Elva muuseumi likvideerimine, kust saadi palju likvideerimisele kuuluvaid materjale ja stende. Aga suuresti realiseerus muuseumi rajamise plaan siiski peale kohtumist Elva kauaaegse koolijuhi Johannes Langi järeltulijatega. Just nende käest saadud kogud moodustavad muuseumi kullafondi. Johannes Lang oli kõige kauem Elvas kooli juhtinud mees (1923 kuni 1944). Tema ja ta sugulased suutsid läbi terve nõukogudeaja alles hoida oma kooliaegseid dokumente ja isegi kooli lipu. Ka praegu elab Johannes Langi lapselapselaps Elvas oma vanavanaisa majas ja on kooli ajaloo kohta välja andnud neli köidet dokumente ja ajaloosündmuste kirjeldusi.

Olemasolev ekspositsioon muuseumis koosneb valdavalt annetustest. Kool on sinna panustanud minimaalselt. Suurem osa muuseumi materjalidest on süstematiseerimata ja korralikult arhiveerimata. Korralikult arhiveeritud on ainult kauaaeegse õpetaja Uno Kuresoo materjalid ja õpetaja Aino Ranna dokumendid. Osaliselt on kataloogi kantud ka muuseumi kogudes olevad raamatud ja õpikud. Põhjus lihtne, sest muuseumi asutaja ja juhataja teeb seda tööd oma vabast ajast ja tahtest.

Sellele vaatamata muuseumi fondid pidevalt täienevad annetustega. Aja jooksul on vahetatud ka stende ja väljapanekuid. Viimati 2018 kooli 105. juubeli eel.

Muuseumit kasutatakse ka muuseumitundide läbiviimisel. Välja on töötatud ka vastavasisulised temaatilised töölehed. Peamiselt on muuseumitundide osalejad algklasside õpilased. Muuseumi fonde on kasutatud ka 5. klassi töövihiku koostamisel. Muuseumi on tutvustatud ka kooli külalistele.

Koolimuuseumi esimene ekspositsioon oli suures osas pühendatud kooli ajaloole ja valmis vahetult enne kooli 100. juubelit. 2017. aastal sai vahetatud stendid, sest likvideeriti raudteejaamas asunud Kalju Hooki poolt koostatud Elva ajaloo püsinäitus ja linnavalitsus andis stendid ja vitriinid koolimuuseumile. Sellega seoses lisandus koolimuuseumi ekspositsiooni ka Elva ja selle ümbruse materjale.

Seoses kiirete muutustega vabariigi elus, on püütud ka muuseumi väljapanekuid kaasajastada.

Praegune Elva kooli muuseum ei ole esimene katse jäädvustada kohalikku ajalugu. Peale seda, kui 1969. aastal tähistati pidulikult nõukogude võimu poolt 1944. aasta augustilahinguid Elvas ja selle ümbruses ning pandi püsti mitmeid mälestusmärke, avas kohalik ajalooõpetaja Aino Tamm ühes klassis nn Lahingukuulsuse toa. Klassi seinu ehtisid väljapanekud lahingutest Elvas ja selle ümbruses 1944. aasta augustis. Aino Tamm koos õpilastga pidas kirjavahetust siin sõdinud nõukogude sõdurite sugulastega ja paljud neist käisid Elvas, sest siia olid maetud nende omaksed.

Kahjuks on need materjalid kaduma läinud, sest peale Eesti taasiseseisvumist 1991. aastal Lahingukuulsuse tuba likvideeriti ja materjalid anti üle Elva muuseumile. Seal aga ilmselt ei peetud vajalikuks seda ajalugu säilitada, sest kui Elva muuseum likvideeriti, siis polnud Lahingukuulsuse toast jälgegi. Ainukeseks märgiks sellest on külalisteraamat, mida praegune koolimuuseum jätkab.

 

Ülevaade Elva koolimuuseumi kogudest.

Stendid

Kalju Hooki raudteejaamas olnud Elva püsinäituselt

1. Tere tulemast Elva ajalukku

2. Elva sümboolika, tunnuslause,tunnusmeloodia, logo

3. Elva sündis tendriveest.

4. 1886 – raudtee ehitamine (joonistused)

5. Elva asula sünd ja areng

6. Pildid Elvast 1900 – 1950. Esimene piltpostkaart.

7. – 8. Spordi-Elva. Kaks stendi.

9. Elva kuulsamad spordisündmused ja sportlased

10. Elva spordikroonika 1912 – 2008.

11. Äri-Elva

12. Elva ettevõtted 1920-40 Nimetused ja pildid

Stendid koolimuuseumist.

1. Koolimajad läbi aegade.

2. Fotod koolihoonetest enne ja nüüd. (27)

3. Johannes Lang 1890 – 1979

4. Elva kõige staažikamale koolijuhile pühendatud stend.

5. Kool nõukogude ajal.

6. Fotod nõukogude perioodil Elvas tegutsenud koolist ja selle õpilastest-õpetajatest.

7. Stend asub nõukogude aega käsitlevas ruumis, kus asuvad veel vana koolitahvel, koolipink 1950-ndatest aastatest, pioneeriatribuutika, koolivormid, T-särgid, au- ja kiituskirjad ja erinevad kooliga seotud märgid.

8. Kaks stendi Elva linna ajaloost ja raudtee ajaloost Elvas. Saadud kingitusena Elva linnalt, kui raudteejaamast näitus likvideeriti.

Stendid Alo Põldmäe 70 ja Elva laulujuhid.

Ülevaade Elvaga seotud Alo Põldmäe, Kalju Kenneri ja Maimu-Koidula Sireli elu ja tegevusega.

Vene keele õpetaja Galina Kaarmale tänulike õpilast poolt juubeli puhul kingitud väike stend.

Vitriinid.

1. Elva koolijuhatajad ja direktorid.

2. Fotod kõigist Elva koolijuhtidest ja nende tegutsemise daatumid.

3. Väljapanek koolitarvetest.

4. Krihvel ja tahvel, erinevad lauagarnituurid, sulepead, tindi ja tuššipotid, pinalid, sirklid, arvutuslükatid jms.

5. Väljapanek koolidokumentidest 1913 – 40

6. Algkooli sisemäärustik, teatevihik, tunnistused, ürituste kavad, käsud õpilastele.

7. Kingituste ja kooli meenete vitriin.

8. Eri aegadel Elva koolile kingitud meened ja kooli enda meened.

9. Kooli juubelivoldikud ja pitsatid.

10. Elva kooli juubelite puhul välja antud infovoldikud alates 60. juubelist kuni 100. juubelini-

11. Elva koolis eri aegadel kasutusel olnud pitsatid ja nende templijäljendid.

12. Elva Gümnaasiumi Puiestee õppehoone 30.

13. Puiestee õppehoone 30. juubeli tähistamiseks väljapandud fotonäitus ja sümboolne võti.

Kooli lipud.

Eri aegadel Elva koolis kasutusel olnud lipud alates 1940 kuni 2017.

 

Digitaalsed pildiraamid (4 tk), Kus jooksevad koolielu ja õpilasi ning õpetajaid kajastavad fotod.

Kaks raamaturiiulit, kus paiknevad vanad kooliõpikud, Elvaga seotud raamatud, koolialmanahhid ja fotoalbumid.

Antiikne koolijuhataja Johannes Langi kabineti mööbel. Sisaldab diivanit, kahte tugitooli, lauda ja nelja tooli. Kingitud koolimuuseumile Johannes Langi lapselapse poolt kooli 100 juubeliks.

Väike väljapanek koolis kasutusel olnud tehnilistest vahenditest.

Grammofonid, raadiod, kirjutusmasinad, mobiiltelefon, videokaamera, projektorid, kalkulaatorid jms.

Kooli nimetahvlid (Elva Keskkool ja Elva Põhikool) ja Elva linnavolikogu ja Linnavalitsuse nimetahvel.

Arhiiviruumis on veel hoidmised palju erinevaid materjale, mis ekspositsiooni ei mahtunud.

Vaata pilte muuseumist vajutades siia.