Miniteaduskool

Elva Gümnaasiumi õpilased pääsesid rahvusvahelise võistluse eelvoorust finaali


Võistkond BLG - Berit, Liisa, Gerlinde

Elva Gümnaasiumi õpilased osalevad rahvusvahelisel õpilasvõistlusel "Energy Advice". Võistlus on mõeldud 6.-9. klassi noortele.

Eelvoorus osales 220 tiimi - 150 Lätist ja 70 Eestist. 7. oktoobrist- 11. novembrini igal esmaspäeval saadeti meile uued ülesanded. Võistluse eelvooru periood on olnud pingeline ja närvesööv. Ülesandeid oli kokku viis ja neist kõige raskem oli 1-3 minutiline videoklipp:  Tegime videoklipi ka inglise keeles. Suur tänu kõikidele, kes videoklipi tegemisele ja valmimisele kaasa aitasid!

Olime üks kümnest võistkonnast, kes edasi finaali pääses. Jaotus oli võrdne: viis võistkonda Lätist ja viis Eestist. Olime õnnega kokku sattunud ja pääsesime finaali, mis toimub 25. jaanuaril 2020 AHHAA Teaduskeskuses. 

Lätist pääsesid edasi: “Droseli” (Viesites vidusskola)
“Latvies virs videja” (Valmieras Valsts gimnazija)
“Stiprie”  (Rigas 66. speciala vidusskola)
“TAM” (Punu pamatskola)
“Veja sparni” (Rigas 66. speciala vidusskola)

Eestist pääsesid edasi:
“KAK”
  (Sillaotsa Kool)
“meidhuvitab MHG” (Miina Härma Gümnaasium)
“Energeetikud” (Valga Põhikool)
“BLG” (Elva Gümnaasium) 
“Lümanda Säästjad” (Lümanda Põhikool)

Žürii tagasiside eelvoorust: ”Kokku oli meeskondadel võimalik saada 80 punkti. Kuna õpilastel oli võimalik kasutada ka lisamaterjale, siis teoreetilised ülesanded sooritati valdavalt maksimumpunktidele (ristsõna, sõnarägastik, mõistete ja piltide kokkuviimine). Ülesanded, mis jätsid ruumi rohkem iseseisvaks tööks ja loominguliseks mõtlemiseks, aitasid paremini välja tuua võistkondade pühendumist ja soovi eristuda. Üsna sage oli ka see, kus punkte läks kaotsi seetõttu, et ei oldud piisavalt tähelepanelikud. Näiteks ka ülesannete failide korrektne nimetus ja vormistus on oluline.” 

Õpilaste tehtud videoklippe ning plakateid jagatakse lähiajal ka projekti Energy Advice Facebooki lehel ning Tartu loodusmaja kodulehel. Võitjameeskonnale on peaauhinnaks elektritõukerattad - igale tiimi liikmele enda oma. 

Meie tiimi kuuluvad Berit Mõistus (6.c), Liisa Aunap (7.a) ja Gerlinde Vallikivi (6.c). Sellest ka meie tiimi nimi BLG. 

Berit: “Minu arust oli kõik väga äge. 16. detsembri hommikul arvasin, et närvid on läbipõlemisohus. Ma avastasin, et oleme sisse saanud Eesti viide parimasse gruppi ja ma hakkasin õnnest nutma.”

Liisa: “ Minu arust oli kogu see protsess väga huvitav, pingeline ning närvesööv. Tänu sellele võistlusele sain ma ka üsna palju uusi teadmisi juurde. Ma olen meie kõigi üle nii uhke, et me saime 70-st koolist esimese viie hulka ja muidugi seda tänu meie meeskonnatööle ja õp Evelin Toomile, kelle abita ei oleks sellel asjal olnud mingit jumet. Muidugi ka ilma arvutiõpetaja Alarita poleks saanud me seda videot kokku. Aga nüüd finaalis peame me andma endast 110%. Seal me võistleme kõikidest kõige parimatega.”

Gerlinde: “Minu arvates oli äge juba see, et me üldse võistlusest osa võtsime. Ja ma ei oleks osanud arvatagi, et me finaali pääseme. Minu jaoks on see suur samm edasi, kui võistelda Eesti ja Läti vahelisel võistlusel ja sealt edasi kümne parima hulka saada. 16. detsembri hommikupoolikul ootasime hinge kinni pidades tulemusi, mis tulid aga alles õhtul. See hetk, kui teada saime oli võimas. Mina hakkasin nutma ja ma ei olnud (õnneks) ainuke. Minu poolt suured tänud kõigile, kes meid aitasid. Eriti õpetaja Evelin Toomile. Nüüd alles põhitöö hakkab, sest tuleb võistelda parimatega ja töökeeleks on inglise keel.”

Tekst: Berit Mõistus, Liisa Aunap, Gerlinde Vallikivi (BLG)



6.c klass õppis Vernieri seadmeid


Õppepäeva juhendaja VVV retkejuht Külli Kevväi

25. novembril oli 6.c klassi õpilastel võimalus osaleda Vapramäe loodusmajas õppepäeval “Päikese mõju Maal”. Korrati üle õpitud teadmised -  mis on fotosüntees ja kasvuhooneefekt, kuidas toimub aastaaegade vaheldumine Maal ja milline on mulla tervis.

Õppepäeval said õpilased rühmatööna teha erinevaid praktilisi ülesandeid ja mõõtmisi Vernieri seadmetega -  mõõdeti UV-kiirgust, mulla temperatuuri, pH ja niiskust, hapniku ja süsihappegaasi hulka õhus.

Õppepäeva lõpus vaadati ühiselt filmi Geoloogiline ilmateade ja mõtiskleti, kuidas saame meie veel täna midagi teha ja muuta, et  elu oleks normaalne ka 100 aasta pärast.

Fotod õppepäevast



Loodusõhtu Hendrik Relvega


Loodushuvilised õpilased koos Hendrik Relvega

07. novembri loodusõhtul Vapramäe loodusmajas oli meil võimalik kohtuda looduse- ja rännumehega Hendrik Relvega. Õhtu teemaks oli  “Eesti loodusväärtused maailma looduse taustal”. Õhtu jooksul tutvustas loodusemees 13 Eesti loodusväärtust ja võrdles neid maailma loodusega.

Meie pankrannik ja paekivi  Põhja- Eestis on võrreldav Põhja-Ameerika Niagara joa maastikuga. Meie Põhja-Eesti pankrannik on suurepärane õppevahend geoloogidele, kus kivimikihid asuvad õiges järjestuses, nii nagu õpiku joonistel. 

Teise väärtusena nimetas Relve alvarid e loopealsed Lääne-Eestis. Need on võrreldavad Rootsis Ölandi saarel asuvate alvaritega. Rändrahnude poolest on Eesti kõige rikkam kogu Euroopas, 10-st suurimast kaheksa asuvad Eestis, hiidrahnuks on Muuksi Kabelikivi, mille läbimõõt o 58 m, mahult ja Euroopa suurim rändrahn on Ehalkivi Letipeal Lääne-Virumaal.


Euroopa suurim rändrahn Ehalkivi Lääne-Viru maakonnas (Internet)

Valguse ja värvide mängu võib leida nii Taevaskojas liivakivi paljandi Neitsikoobast  avastades kui ka USA-s antiloobi pilukanjonis.

Loodusväärtuseks on ka Eestis leiduvad meteoriiidikraatrid, millest suurim Kaali kraater asub Saaremaal, maailma suurim Arizona kõrbes. Väärtuseks on ka Lõuna-Eestis Suur Munamägi, maailmas Mount Everest ehk Džomolugma. Ka linnuvaatluseks ja rändeks on meie väike Eestimaa sobilikum -  kevadel ületab meie maad kuni 2 miljonit lindu. Sama linduderohkus on veel ka Isahani Morten Ottenby linnujaamas Ölandi saarel Rootsis.

Meie Eestimaa väärtusteks nimetas loodusemees Relve ka puisniidud ja metsaderohkus, põlispuud, sood, nelja aastaaja vaheldumine ning valguserütmid -  kõigume aasta jooskul ühest äärmusest teise (jaanid ja jõulud).

Loodusõhtul osalesid loodushuvilised õpilased: Gerlinde Vallikivi (6.c), Elise Stets (6.b), Liisa Aunap ja Karmen Krivmen (7.a).



Loodusõhtu Arne Aderiga ja ööketrajaga


Loodushuvilised õpilased ja Arne Ader

10. oktoobrikuu õhtul osalesime Vapramäe loodusmajas loodusõhtul. Loodusmees Arne Ader jutustas lugusid öösorrilistest. Öösorr on 2019 aasta lind. Saime teada, et see lind on ainulaadne troopikalind, kes kuulub liiki öösorrilised, on putuktoidulised ja on  öise eluviisiga. Päeval nad magavad, istuvad märkamatult maas või lamavad puuoksal pikuti selle suunaga. Pesa nad ei ehita, vaid munevad otse maapinnale või varisenud lehtedele-okastele.

Öösorri isaslinnu tunneb ära valge “helkuri” järgi sabal ja tiibadel. Lind sarnaneb käo emaslinnuga. Saime teada, et tal on väga suur nokaulatus, seetõttu suudab ta ohu olukorras imiteerida rästikut. Linnu aktiivsus sõltub kuufaasidest -  enne kuu loomist on pojad väikesed, hiljem suuremad, et suudaksid iseseisvalt hämaras toitu hankida. Lindu võib leida rabas ja nõmmemännikutes Lahemaal, Kõrvemaal, Võrtsjärve ääres, Kooraste metsades, ka palumännikutes. Nende lindude ränne algab septembris ja on 500 km päevas, rände pikkus on 8000 km, talvituvad Aafrikas.

Saime teada, et maailmas on olemas ka õõnesorr, kes istub nagu pääsuke. Konnsuud elavad Austraalias ja sarnanevad kakulistele. Tüükasorrid elavad Ameerikas, nemad hoiavad ühte muna haudumise ajal vastu puitposti. Lõuna-Ameerikas elavad õlilinnud ehk guahaarod, kes pesitsevad kaljukoobastes.  Need linnud on õlirikkad, sest söövad puude õlirikkaid vilju. Neil on kajalokatsioonivõime nagu nahkhiirtel, kuid neid lühikesi heliseid kuuleb ka inimkõrv. Nende lindude poegadest tehti õli ja küünlaid, et hoida valgust. 

Öösorrilisi on maailmas umbes 3 miljonit paari, Eestis 10 tuhat paari, lindude arvukus langeb. Eestis keelati öösorrijaht 1935. aastal. Aastast 2004 on öösorr III kaitsekategoorialiik.

Öösorrile on antud kuni 80 erinevat nime -  laiskkull, ööketraja, ööplaksutaja, kitselüpsja, lüü-türr, jpt.  Eestis tegutseb linnu nimedest inspireeritud kitarriansambel Öösorr ja Eesti arhailise meestelaulu ansambel Lüü-Türr

Loodusõhtul käisid Gerlinde Vallikivi (6.c), Elise Stets (6.b), Liisa Aunap ja Karmen Krivmen (7.a).



Teadlaste Öö Festival 2019

Elva gümnaasiumis toimus 27. septembril kolmas Teadlaste Öö festival. Osalejaid oli tänavu 440, mis on kõigi aastate suurim arv.

Teadlaste öö  on Eesti suurim teadust populariseeriv üritus. Festivali raames toimusid õpilaste ja õpetajate juhitud töötoad, kus tegeldi erinevate teadustega. Toimusid keemia töötuba “Salatsev salakiri”, robootika, füüsikakatsete ja gravitatsiooniautode töötuba. Osaleda sai ka küpsetamise, pimevõrkpalli, 3D pliiatsiga joonistamise ja kabe töötoas.  Aulas toimus kolm teadusetendust.

Töötoas “Salatsev salakiri” toimusid huvitavad keemiakatsed, mis olid  seotud salakirjaga. Seal sai osaleda igas vanuses inimesed, nii lapsed kui ka nende vanemad. Laboris sai teha kuni üheksa erinevat katset. Töötuba korraldas keemiaõpetaja Kaja Kalmus ja teda aitasid 8. klassi õpilased.

“Pakkusime oma  töötoas osalejatele võimalust mängida arvutis hariduslikku arvutimängu "Metsa elujõud". Selles mängus saab koos sõbra või meeskonnaga mõelda põhjustele, mis kahandavad metsas elavate haruldaste liikide ellujäämisvõimalusi ja kuidas toimides saaks metsa elujõudu parandada,” ütles töötoa läbiviija õpetaja Tiia Kuresoo. Mängu eesmärgiks on saada uusi teadmisi metsa elujõu ja haruldaste liikide kohta, panna proovile nutikus ja koostöövaim. Läbi haarava mängu peaks toimuma märkamatult targemaks saamine ökoloogia alal. Meeskonnamängu leiab aadressilt: metsamang.natmuseum.ut.ee/game/1 ja üksi mängimise võimalus on aadressil: metsamang.natmuseum.ut.ee/kiosk/1. Mängu võib mängida ka nutiseadmes. 

Kas te teate, mis on pimevõrkpall? Kas see on võrkpall pimedatele või seotakse silmad kinni ja seejärel tuleb palli taguda? Päriselt ei see ega teine. Teadusfestivalil  kaeti võrk kilega, seega ei näinud vastasmängija tegevust ja seda, kust pall tuleb. Ka sellesse töötuppa jagus osavõtjaid hulgi.

     Fuajees tegutses õpilasaktiivi Teaduskohvik, kus pakuti enda tehtud jäätist, jooki ning maiustusi. 

Ürituse lõppedes tänati  töötubade juhendajaid ja toimus ilutulestik. Külalisesinejad olid Teadusbuss, Psühhobuss ja lapsevanem Sõukand  "Lõhnade töötoaga". Ühte füüsikateemalist töötuba juhtis kooli endine õpilane Leonid Zinatullin.

Ülevaate  Teadlaste Öö festivalilt andsid 8.c klassi õpilased Maria Kuris, Katriin Sildnik ja Teele Tempel.

https://www.elvag.edu.ee/meieeg/1/readmore/2867/