Otsing

Rubriigid

Mai Ainsalu
Mai Ainsalu
Autor: Erakogu

Intervjuu vilistlasega Mai Ainsalu Vaadatud 5310 korda

- Uudis

Millised on olnud olulisemad sündmused Sinu elus peale Elva kooli lõpetamist?

Peale keskkooli lõpetamist astusin Tallinna Riiklikku Konservatooriumisse, kus asusin õppima muusikapedagoogikat ja koorijuhtimist. Plaanisin peale õpinguid tulla tagasi Lõuna-Eestisse, kuid läks teisiti. Tutvusin oma tulevase abikaasaga, kes töötas ERSO-s orkestrandina ja see tähendas meile, et pere loomiseks tuli seada end sisse hoopis Tallinnas. Esialgu sai minust erahaigla Fertilitas perekooli muusikajuht. Läbinud vajalikud koolitused asusin juhendama imikute ja väikelaste muusikatunde, samuti viisin läbi last ootavate emade muusikateraapia grupiseansse. See valdkond oli tol ajal Eestis veel uus ja kõik alaga seonduv näis väga põnev. Mõne aasta pärast oli võimalus asuda tööle paralleelselt ka muusikakooli ning see tundus mulle veelgi enam sobivat. Sain oma haridust ja isiksuseomadusi rohkem rakendada. Peagi kasvas kahe alaga samaaegselt tegeledes koormus liiga suureks ja tuli teha valik.

Kõige olulisemad sündmused ja suurimad rõõmud on siiski seotud pereeluga, laste sünni ja kasvamisega. Praeguseks on tütar juba 22 ja poeg 13.

Millega praegu tegeled: töö, pere, hobid ....?

Ligi 20 aastat olen töötanud Tallinna lähedal asuvas Tabasalu Muusikakoolis. Õpetan teoreetilisi aineid – muusikaajalugu, solfedžot ning olen ka õppealajuhataja ja lisaks kahe koori – Tabasalu Kammerkoori ja muusikakooli lastekoori dirigent. Mulle meeldib mitmekesine tegevus, mida mu töökoht võimaldab: kontsertide andmine ja korraldamine, tundide andmine, kooli õppetöö koordineerimine. Muusikakoolis töötades ei tunne kunagi rutiini, sest muusika on valdkond, mis ei ammendu. Lisaks teevad õpilased enamasti rõõmu ning nendega saab ka kõvasti nalja.

Minu abikaasa on muusik ja sama teed käib ka meie pere vanem laps, kes on lõpetanud Otsa kooli ja õpib hetkel Eesti Muusikaakadeemias. Poeg õpib põhikoolis ning tegeleb võrdselt spordi ja muusikaga. Tema valikud on alles ees.

Muusiku elukutse tähendab minu jaoks töö ja hobi kattumist. Olen ka suur teatrisõber ja armastan looduses matkata. Rahulikult, rabelemata, et jõuaks märgata, tunda ja head energiat ammutada. Ka välisriikidesse reisides on minu huviorbiidis nende maade loodus ja kultuur kõige laiemas mõttes.

Mis on esimene mõte kui kuuled sõnu - Elva Gümnaasium?

Millegipärast meenub esmalt vanem Elva kool, kus käisid minu suur õde ja vend. Kõik inimesed tundusid seal jube targad ja ägedad. Õpetajad olid tähtsad ja eriti targad. Ise olin väike ja ootasin pikisilmi kooli pääsemist. Eesti keele õpetajast ema võttis mind vahel kooli kaasa. Kohates teisi õpetajaid kõnetasid nad mind väga lahkelt. Ema õpilased tahtsid minuga vahetundides aega veeta. Meeles on ka suurte inimeste jutud sellest, kui legendaarne ja tugev kirjanduse kallakuga kool on Elva kool.

Kool tundus nagu kättesaamatu muinasmaa. Kõik sellega seonduv oli helge ja ilus.

Missugune õpilane Sa olid? Üks vahva juhtum kooliajast, meenutuseks õpetajatele ning teada saamiseks praegustele õpilastele ja õpetajatele.

Algklassides olin kuulekas ja hea õpilane, teismelisena päris tülikas tegelane ja vastuvoolu liikuja. Keskkooli ajaks olid mu humanitaarsed huvid välja kujunenud ja reaalainete õpetajatel ei olnud minusugust eriti lihtne õpetada.

Vahvaid ja naljakaid lugusid juhtus pidevalt, sest meie klassi oli sattunud vaimukas seltskond. Olime toimekad ja tegijatel ei lähe alati kõik nagu plaanitud. Oli õnnestumisi, äpardusi ja palju lõbusaid juhtumeid.

Tahan siia kirja panna aga hoopis lood kahest õpetajast, kelle mõju meile oli suurem kui õppeaine alane teadmine. Õpetajate nimede tuvastamine jäägu lugejale mõistatuseks…

Ajaloo tund 1986 a.-l. Ilmselt on tunnis 10 a klass. Õpetaja ei räägi mitte ajaloofaktidest, vaid millestki hoopis suuremast. Tema pilk on suunatud kusagile kaugele, meist mööda. Ta joonistab tahvlile väikese täpi ja võrdleb seda inimese teadmiste hulgaga. Tühi tahvel on teadmatus. Klass hoiab hinge kinni. Oleme enda arust päris targad tegelased ju... Õpetaja joonistab tahvlile ringi, mis kujutab suurenenud teadmiste hulka. Näeme suurenenud kokkupuutepinda teadmatusega… Klassis on vaikne. Arutelu teema jätkuks puhkeb hiljem, vahetundides. Niisiis jäime ootama aega, mil me endale rumalad tundume, et olla kindlad oma arengus.

Teine seik viib meid mõni aasta varasemasse kooliaega. Loeme esimesi suuremaid kirjandusteoseid, mille põhjal toimub tunnis väga põhjalik ja läbikomponeeritud arutelu. Kirjanduslik kohus, vastandamised, samastumised, näidendite lavastamiseni välja. Tunnid olid põnevad, mäletan neid siiamaani ja alles hiljem mõistsin, mida õpetaja taotles. Tema kreedo oli aidata õpilastel endas tõelisi väärtusi leida. Olla parem, olla halastavam ja hoolivam. Selle tabasin ära muidugi alles suurena. Siis kui ise noori õpetama asusin ja tajusin, kui suur on vastutus iga välja öeldud mõtte ees.

Kas on midagi, mis seob Sind praegu Elva Gümnaasiumiga?

Seob hulk mälestusi ja alles jäänud suhted paljude klassikaaslastega.

Elva kooli vilistlasena osalen alati kooli aastapäeva sündmustel. Veel mõned aastad tagasi töötas koolis mu ema, praegu on seal õpetajateks kaks mu lapsepõlvesõbrannat.

Elvasse saabudes on alati mõnus kodune tunne, kui möödun vanast koolimajast.

Mis on Su elus veel tegemata, mida teha tahaksid, kui aeg ja raha poleks takistuseks?

Arvan, et aeg ja raha ei ole enamasti takistuseks, need on vaid head vabandused. Elu on pidevas muutumises ja ma ootan põnevusega, mis on järgmine väljakutse või võimalus.

Üks unistus või soov seoses oma vana kooli - Elva Gümnaasiumiga.

Soovin, et Elva koolil jätkuks eredaid õpetajaisiksusi, kes sütitavad lapsi õppima, hoiavad kooli vaimsust ning on lastele head kaaslased ja teejuhid.