Otsing

Rubriigid

7a ja 7c Soomaal
7a ja 7c Soomaal
Autor: K.Kalmus

Soomaa külastus Vaadatud 2518 korda

- Klassilood

7.a klass koos 7.c-ga külastasid 27.11.2017 Viljandimaal asuvat Soomaad. 

Kui me jõudsime Soomaale, läksime Soomaa keskusse. Seal oli eksponeeritud erinevate loomade ja lindude topiseid. 

Meile tutvustati sood ja reegleid, kuidas soos käituda. Anti räätsad ja nendega saime käia mööda laukaid. Näidati erinevaid taimi, saime maitsta marju, määrasime puude vanust. Soos oli väga värske õhk ning see andis energiat kogu päevaks.

Soomaa on pindalalt Tallinna suurune (ca 450 000 elanikku), kuid inimesi elab seal ca 30.

Soomaa külastuskeskus asub Kõrtsi-Tõramaal, keset Soomaa rahvusparki, kus ümberringi laiuvad sood ja rabad, looklevad jõed, mühisevad lammimetsad ja õilmitsevad puisniidud.

Programm Riisa rabas tutvustas rabade mitmekesist elustikku. Ülevaate saime rabast kui kooslusest ja liikide omavahelistest seostest. Õppisime tundma tavalisi rabas elavaid ja rabaga seotud organisme. Nii mõnigi meist sai kõndida räätsadega. Saime teada, mis on haabjas. Osa õpilastest katsetas ära turba raviomadused, kandes matkal näos turbamaski. 

Soomaal on 5 aastaaega, 5 jõge, 5 raba. Eestis on 5 rahvusparki - hinne 5!

Sool on mitu arengufaasi-madalsoo,siirdesoo ja raba. Madalsoo on soo, mille vesi pärineb peale sademete ka põhjaveest. Selle pind on ümbruskonnast madalam; valdab toitainete kokkukandumine veega. Madalsoos on turbakiht üsna õhuke ning seetõttu ulatuvad taimede juured läbi turba ka mineraalse mullani, mis omakorda tähendab üsna liigirohket elustikku. Siirdesoo ehk üleminekusoo ehk rabasoo on soo arengu keskmine järk; üleminek madalsoost kõrgsooks; siirdesoo on ümbruskonnaga enam-vähem samal tasapinnal. Siirdesoos on rohkem taimkatet kui rabas, kuid vähem kui madalsoos. Iseloomulikuimad taimeliigid on tupp-villpea, pudeltarn, Balti sõrmkäpp ja küüvits. Raba-ehk kõrgsoo on üksnes sademeist toituv soo, milles ladestub kasvav turbakiht. Rabale vastandub madalsoo, mille vesi pärineb lisaks sademetest ka põhjaveest. Seetõttu kasutatakse madalsoo puhul mõnikord ka terminit minerotroofne soo (vesi on toiterikkam) ja raba puhul ombrotroofne soo (vihmaveest toitumise tõttu on vesi toitevaene). Raba on soo arengu toitevaene järk.

Raba peamised taimed: turbasammal,kanarbik,sookail,küüvist,kukemari,hanevts,mänd,sinikas,huulhein jpm Laukad-on väike huumustoiteline, tavaliselt pruuniveeline sooveekogu, mis on tekkinud nõgusal või lamedal rabapinnal älvest, kui pinnavee äravoolamine on peatunud. Lauka põhjas on turbamuda Älves- on märg lohk rabas. Älved võivad olla kõrge veeseisu korral läbimatud Kogemus räätsadega kõndimisel-algul oli väike hirm küll sees,aga aegamööda läks ära. Väga tore ja lahe oli kõndida,kuigi algul oli hirm et upud ära vms. Aga täiesti ohutu ja värki Turvas-turbast saab teha briketti jms,turvas kasvab aastas 1-2 millimeetrit ja seal pole mikroobe kuna see on puhas.

Oli tore ja õpetlik päev!

Teksti autorid: Krete-Ly (7c) ja Maria (7a)