Otsing

Rubriigid

Ivika Hein: Mida rohkem käid teatris, seda rohkem hakkad aru saama Vaadatud 8043 korda

- Personaalia

Hiiumaal õpetajaametit alustanud ja hetkel Miina Härmas töötav eesti keele ja kirjanduse õpetaja Ivika Hein rääkis meile täpsemalt enda draamaõpetajakarjäärist, andis näpunäiteid näitlemise kohta ja selgitas, kuidas draamaõpetus on abiks igapäevaelus.

Pärast seda, kui Ivika Hein lõpetas Hiiumaal keskkooli, suundus ta edasi õppima Tallinna Ülikooli. Sealt omakorda aga Tartu Ülikooli, kust sai teise magistrikraadi koolikorralduse alal. Seal kaitses Ivika Hein magistritöö draamaõpetuses, mille tõttu tegeleb ta nüüd ka draamaõpetusega. Ühe aasta töötas Ivika Hein Hiiumaa keskkoolis, seejärel suundus ta Tartu Miina Härma Gümnaasiumisse, kus on töötanud kõik järgnevad aastad . Lisaks on ta õpetanud Elva Gümnaasiumis kaks aastat draamakursust.

Teatrihuvi tekkis Ivika Heinal juba algklassides, kui hakati teiste õpilastega koos ise näidendeid lavastama. Miina Härmasse tulles hakkas ta kohe ka näiteringiga tegelema ning sisuliselt ongi Ivika Hein terve oma õpetajaelu juhendanud näiteringi. Täpselt ta aga ei mäleta, kui kaua on draamaõpetusega tegelenud. Sellise ala peale ta tõesti sattus, kuna õpilased näitasid ise üles huvi draamakunsti vastu, ja kuna koolis näiteringi ega vastavat juhendajat polnud, võttis Ivika Hein ohjad enda kätte. Kui Miina Härmas avati humanitaarharu, pakkus ta välja, et võiks anda teatriõpetust ning õpilaste huvi selle vastu oli suur. Nüüdseks on Ivika Hein andnud draamaõpetuse tunde juba üle 15 aasta.

Peale selle, et Ivika Hein on eesti keele ja kirjanduse õpetaja ning õpetab ka draamakursust, on ta ka Eesti Draamaõpetajate Liidu asutajaliige, mille raames on ta nii koolitusi läbi viinud kui ka nendest ise osa võtnud. Kaks aastat tagasi ilmunud “Draamaraamat” oli Ivika Heina jaoks rohkem süstematiseerimise kogemus, kuna ta kirjutas selle oma draamapedagoogika loengute põhjal. Raamatus on materjali käsitletud teistmoodi, kuna loengut anda on üks asi, aga käsiraamatut avaldada hoopis teine. Uusi teadmisi selle õpiku kirjutamine talle väga ei andnud, pigem sai ta juurde olemasolevate teadmise korrastamise oskust.

Elva Gümnaasiumi kohta oskab Ivika Hein öelda nii palju, et siia õpetama sattumist ta täpselt ei mäleta. Meie kooli õpilaste, eelkõige 11. klassi kohta ütles ta aga, et alguses olid noored tagasihoidlikud ja vaiksed, kuid praeguseks on nad väga ilusti avanenud. Ivika Hein sõnas, et meie kooli õpilaste seas on väga huvitavaid inimesi ning nendega on põnev töötada.

Väga lihtne on elus jääda kõrvaltvaatajaks

Järgnevalt selgitas Ivika Hein, kuidas on draamakunst abiks meie igapäevaelus: “See on väga mitmekülgselt abiks. Draamakunst annab meile suhtlemisoskuse, julguse ja teadmised, milleks on üldse vajalik elust osa võtta. Väga lihtne on jääda elus kõrvaltvaatajaks — sündmused toimuvad minu ümber, aga see ei puuduta mind — see oht on järjest reaalsem. Uuele põlvkonnale on see oht suurem, kuna inimesed on harjunud istuma arvutis ja laua tagant püsti tõusmine, et minna inimeste sekka, on hirmutav.” Tema sõnul on oskus sekkuda ja olla osaline elus kõige tähtsamad. Tänu draamakunstile on Ivika Hein õppinud tundma rohkem inimest: mismoodi inimest iseendale avada ja kuidas õpetada õpilast iseennast avastama või anda talle see julgus.

“Näitlemine on kehakeele ja iseenda väljendusvahendite tundmaõppimine ning nende rakendamine päriselus. Võib olla saab seda nimetada igapäevaelus näitlemiseks, sest sa kontrollid seda, missuguseid signaale välja annad. Selles mõttes me omajagu tegeleme näitlemisoskustega ka.” Ivika mainis lisaks, et draamaõpetus ei tähendagi, et kõik peaksid hakkama näitlemisega tegelema.

“Kui sul ei ole kaasasündinud sädet, siis peab nägema vaeva, kuna ei ole mõtet olla keskpärane näitleja. Tuleb jõuda selgusele, kui hea sa näitlejana oleksid. Arvan, et eneseanalüüsioskus on sellel alal väga vajalik.” Tema sõnul peavad need, kes tahavad saada päris näitlejaks, jõudma kõigepealt selgusele, kas nad tõesti tahavad sellega tegeleda, kuna näitlejaamet on väga raske.

Kindlasti soovitab ta minna näitlejaks nendel, kes tunnevad seda kutsumust ja kellel on annet. Tema sõnul need, kellel on annet, väga sageli ei lähe näitlemist õppima. Nad arvavad, et see on liiga raske või pole piisavalt tõsine elukutse. Ivika Heinal on piisavalt olnud selliseid õpilasi, kes on silmatorkavalt andekad ja säravad, aga nad lähevad õppima kas arstiks või juristiks või majandust. Muidugi ütles Ivika Hein, et see on ikkagi igaühe enda otsus, kas õppida näitlejaks või mitte.

Ise ta ei suutnud kokku lugeda, kui palju ta on näidendeid juhendanud ja lavastanud, neid on olnud lihtsalt väga palju. Kõige meeldejäävamad on tema jaoks olnud kooli kevadkontsertidel etendatud näidendid. Meiega jagas Ivika Hein ka ühte kogemust, mille üle ta uhke pole, kuid hakkama sellega saadi. Nimelt pidi ta kord, kui ametlik lavastaja jäi haigeks, võtma ise selle rolli üle ja ette valmistama ühe laulumängu Miina Härmast. Ta polnud kunagi laulumängudega tegelenud, kuid asi tuli ära teha, sest muidu oleks see jäänud toimumata. Sellega hakkamasaamise juures pidas ta tähtsaks tublisid noori, kes laulumängus osalesid.

Eesti teater on väga võimas

Teatris käib Ivika Hein nii palju kui võimalik. Viimati käis ta vaatamas VAT teatris uut Paul-Eerik Rummo näidendit “Taevast sajab kõikseaeg kive”, mis tema sõnul oli post-dramaatiline teater ja väga põnev lavastus. Pigem eelistab ta uuemat, modernset teatrit. Traditsioonilist teatrit ta väga ei armasta, kuigi vahel käib vaatamas, kui on hästi tehtud, aga kogu aeg ei ole sellist soovi. Ta käib küll Vanemuises, aga eelistab pigem NO99 või Von Krahli, kus tehakse ikka teistsugust ja värskemat teatrit.

“Suured teatrikriitikud ütlevad, et NO99 teeb sellist vägevat teatrit, et teised peaksid tulema ja õppima, kuidas tuleb teha teatrit 21. sajandil. Võime oma teatri üle olla väga uhked.” Lisaks sellele ülistas Ivika Hein Eesti teatrit kui väga võimast teatrit — Euroopas on meie teater lausa avant-garde (eesrindlik, uuenduslik).

“Sageli mõeldakse, et teater on keeruline, aga seal ongi sellist, millest ei peagi lõpuni aru saama. Elamuse saad ikkagi kätte ja teistega suheldes saad aru küll, millest tegevus rääkis. Mida rohkem käid teatris, seda rohkem hakkad aru saama.” Ivika Hein soovitab noortel ikka palju teatris käia.

 

Ivika Hein`aga vestlesid 11. RE õpilased Cerda Männiste ja Stella Trees.

Fotol Ivika Hein. Foto autor: Cerda Männiste