Otsing

Rubriigid


Intervjuu vilistlasega Kullo Vende Vaadatud 633 korda

- 105 vilistlaslugu

1. Millised on olnud olulisemad sündmused Sinu elus peale Elva kooli lõpetamist?

Ülikooli lõpetamine (inglise keel, kiitusega) 1962; abiellumine 1964; aspirantuur ja väitekirja kaitsmine Keele ja Kirjanduse Instituudis 1965–74; 27 lavarolli (neist 7 peaosa, peam. Teaduste Akadeemia ingliskeelses teatriseltskonnas); 16 a tööd Tallinna Pedagoogilises Instituudis 1975–92); pealäbirääkija õnnestunud roll NSVL delegatsiooni koosseisus X rahvusvahelisel foneetikakongressil Utrechtis 1983 selle nimel, et järgmine kongress (1987) toimuks Tallinnas; töö tõlkija-toimetajana Vabariigi Presidendi kantseleis 1992–98; töö TEA Kirjastuse peatoimetajana 1998–99; töö Euroülikoolis Tõlketeaduskonna dekaani ja professorina 1999–2004; olgu mainitud ka minu üleskutse Elva kooli 100. aastapäeval, et kõik Elva kooli lõpetanud kui ühe pere liikmed suhtleksid east ja positsioonist hoolimata omavahel sina pääl (saalitäis vilistlasi kiitis ettepaneku heaks).

2. Millega praegu tegeled: töö, pere, hobid ....?

Olen võtnud endale võimatu missiooni: tõlkida eesti keelde James Joyce’i „Ulixes”, ligi 100 a eest ilmunud 20. sajandi tähtsuselt teiseks hinnatud romaan. Käsilolev 9. peatükk edeneb eriti vaevaliselt, vahel jõuan teha ainult paar lauset päevas, sest peaaegu iga lause, mõnikord isegi iga eraldi sõna lauses vihjab millelegi, mida eesti lugeja ei pruugi aimata, ja ta vajab seetõttu (joonealust) kommentaari. Seni on minu tõlkes ilmunud 4., 5. ja 6. peatükk (Vikerkaares ja Akadeemias; kolm esimest peatükki tõlkis Märt Väljataga üle veerand sajandi tagasi). Kardan, et elu saab saab enne otsa, kui romaani lõpuni jõuan. Kahte väiksemat lapselast hoiab vajadusel naine; minu ülesanne on ühte neist kord nädalas laulutundi viia. Samuti kord nädalas käin ise meeskooris, lootuses laulupeole pääseda. Kuigi mul muusikaline kuulmine on kehvavõitu ja häält kah enam ei ole, on koor ja dirigendid mind seni välja kannatanud. Kord nädalas püüan käia ujumas ja soodsa ilmaga ka suusatamas.

3. Mis on esimene mõte, kui kuuled sõnu - Elva Gümnaasium?

„Näe, minu kool kaa jälle pildil.”

4. Missugune õpilane Sa olid? Üks vahva juhtum kooliajast, meenutuseks õpetajatele ning teada saamiseks praegustele õpilastele ja õpetajatele.

Õpetajatele oma küsimuste ja kommentaaride pärast tüütu, 5.-8. klassis vahetise isepäisuse tõttu mõnede kaasõpilaste poolt ka tõrjutud. Kas just vahva, aga meeldejäänud juhtum 9. klassist oli niisugune. Ühe geomeetriateoreemi tõestamiseks tuli kolmnurga külge joonistada teine kolmnurk. Õp. Reisenbuk joonestas tahvlil lisakolmnurga algkolmnurga alla. Proovisin kodus, kas tõestus tuleb välja ka siis, kui lisakolmnurk joonestada kõrvale, s.o teise külje juurde. Tuli välja küll. Järgmises tunnis kutsus õpetaja mind tahvli juurde sama teoreemi tõestama. Alustasingi joonestamist nii, nagu olin kodus proovinud. Õpetaja katkestas mind kohe, öeldes, et see on vale, nii ei ole võimalik tõestada, saatis mind kohale ja pidas pika tiraadi, milles seletas mitme kandi päält, kui täiesti andetu õpilane ma olen. Võib-olla ta teadis, et mul läbi kooliaja olid põhiainetes kõik aasta koondhinded viied, seepärast lisas: „ainult oma suure tööga [ilmselt mõeldes „tuupimisega”] on ta häid tulemusi saavutanud.” Veel ühes järgmiseski tunnis tuli ta selle teema juurde tagasi: „Ma rääkisin teile, missugune õpilane on Vende.” Saatuse irooniana tuli mulle sama teoreem ka eksamil. Ettevalmistusajal tegin joonise õpetajale meelepärasel viisil valmis, kuid eks ta ikka kahtles mu kuulekusvõimes. Kui rääkima hakkasin, ütles ta „oot-oot”, võttis mu joonise ja kui veendus, et lisakolmnurk oli all, lubas mul jätkata. Sain ikka viie kätte.

5. Kas on midagi, mis seob Sind praegu Elva Gümnaasiumiga?


 

Praeguse gümnaasiumiga seovad iga 5 a tagant toimuvad aastapäevatähistused, kus ma olen kokku saanud ühe omaaegse tüdrukuga. Kahjuks sain ma 105. aastapäeva ajast teada alles tagantjärele (varem on aastapäeva tähistatud hiljem, ka detsembris), nii jäi ära ka loodetud kokkusaamine. Tore oli äsja Alatskivil toimunud Burnsi õhtul kohtuda praeguse kooli kahe inglise keele õpetajaga. Muidugi seovad mind Elva kooliga veel elus olevad koolikaaslased ja meie ühised mälestused.

6. Mis on Su elus veel tegemata, mida teha tahaksid, kui aeg ja raha poleks takistuseks?

Peaeesmärk on „Ulixese” tõlkimisega võimalikult kaugele jõuda, kõik muud kunagi kavatsetud kirjatööd jäävad tagaplaanile. Tahaks ära käia Austraalias ja/või Uus-Meremaal.

7. Üks unistus või soov seoses oma vana kooli - Elva Gümnaasiumiga.

See soov tundub muidugi jabur, aga EG võiks katsuda oma kasutusse tagasi saada meieaegse, jaama lähedal asuva koolimaja, mis juba aastaid tühjalt seisab, ja avada sääl kasvõi nt internaadi, nagu see pärast Tartu mnt koolimaja valmimist mingi aja ka oli.

 

Kullo Vende