Otsing

Rubriigid

Elva Gümnaasiumi vilistlane, endine majandusjuhataja Riho Rähni pidas 20. augustil 49. sünnipeäva. Vaadatud 988 korda

- 105 vilistlaslugu

Milvi Kapaun , Elva Postipoiss

Kuskandis lapsepõlv möödus?

Olen sündinud aiamaal, mitte kuskil kapsalehe all vaid selline küla on Nõo külje all - Aiamaa. Neljakuuselt sai maaelust villand ning kolisin linna, kõigepealt väiksesse korterisse praeguses postkontori hoones. Kui olin viiene siis kolisime vanemate ehitatud uude majja tolleaegses Mitšurini tänavas kus elasin üle 30 aasta. Lasteaias ma käinud pole, põhiliseks mängukaaslaseks oli naabripoiss Rein. Kuna Elvas oli tookord palju juute, siis oli meil Reinuga selline fantaasia mäng nagu “juudi jutud”. Võisime vahel tundide kaupa koos kõkutada, ise rääkisime, ise naersime. Ei mäleta neist küll ühtegi, küll aga on meeles et maru naljakas oli.

Mis ametit vanemad pidasid ja kas oli õdesid-vendi ka?

Mul on viis aastat vanem vend ja samapalju noorem õde. Vanemad viskasid nalja et lapsed on tehtud nii nagu viisaastaku plaan ette nägi. Vend kolis peale sõjaväge Tallinnasse ning elab ja töötab seal tänini, õde elab oma perega minust paarisaja meetri kaugusel, omavaheline läbisaamine on hea.

Mis meenub esimesest koolipäevast?

Meenub ilusate pikkade jalgadega kena miniseelikus 11 klassi tütarlaps, kelle käekõrval lauluväljakule aktusele läksime. Kooli 100 juubelil käisime klassikaaslastega seda lendu vaatamas kes meid kooli viis, kahjuks oli mood nii palju muutunud et seda noort daami enam mälupildi järgi ära ei tundnud.

Kas olid ka korralik koolipoiss?

Vanemad ja kool küll püüdlesid hirmsasti selle poole, kuid arvan et olin ikka üks paras patsaan, minu peale kulus ikka mitu tihumeetrit kasevitsa.

Missugused huvid kooliajal olid?

Olin selline suht püsimatu loomuga, üks päev kogusin märke, teinepäev marke, ülehomme juba välismaa autoed pilte. Spordipoole pealt on kogu aeg korvpall meeldinud.

Kes olid meeldejäävamad õpetajad ja miks just need? Mis olid lemmikained?

Üks meeldejäävamaid õpetajaid oli kindlasti põhikooliaegne klassijuhataja Eevi Kooskora, kes oma lihtsa ja meeldiva olekuga oskas luua klassis ühtse ja sõbraliku õhkkonna. Väga tugev õpetaja oli kindlasti Ilme Kurvits, kes isegi minusuguse laiskvorsti suutis ilma suuremate probleemideta keskkooli lõpuni viia. Üldiselt sain normaalselt läbi enamike õpetajatega, eks me parajad psühholoogid olime, teadsime vägagi täpselt kus tunnis kui palju lollusi teha võib ja kus üldse ei või. Lemmiktunnid olid loomulikult vabad tunnid ja vahetunnid. Kuna meie eelmine klassijuhataja Eevi Kooskora oli eesti keele ja kirjanduse õpetaja, siis suurem osa meie klassikaaslastest õppis keskkoolis edasi kirjandusklassis ja mis mulgi muud üle jäi.

Meenub ehk mõni eredam seik gümnaasiumi ajast?

Väga eredalt on meeles meie poolt korraldatud rebaste ristimise pidu. Mõtlesime et teeme rebastest ägeda rongi. Ise olime kolmekesi veduriks, sidusime kõik rebased sappa ja sõit läks lahti. Et asi ägedam oleks, panime vedurijuhile aiapoest ostetud tossuküünla kätte suitsema. Keegi oli aga sinna liiga palju auke sisse teinud ja kui liikuma hakkasime läks see käes põlema, kukkus maha ja veeres klaveri alla. Aula oli paksu suitsu täis ja paanikat kui palju, õnneks saime ruttu põleva torbiku aknast välja toimetatud, kuid pidu oli selleks korraks komsomolijuhi Tiit Ustavi korraldusel lõppenud.

Missugused huvid olid gümnaasiumi ajal?

Spordi poole pealt meeldis käia korvi ja võrkpalli mängimas. Meeldis korraldada ja käia koolipidudel. Meie ajal oli koolipidusid vähemalt kord kaks kuus. Ise tegime väikse eeskava, leppisime kokku paari korrapidajaõpetajaga ja need peod toimisid väga hästi. Praeguses koolis just gümnaasiumi osas vaatamata huvijuhtide püüdlustele koolipeod miskipärast õieti ei toimi.

Kuidas elu pärast kooli lõpetamist edasi läks?

Pärast keskkooli lõppu läksin samal sügisel kaheks aastaks nõukogude armeesse aega teenima, rong viis Arhangelskisse. Sattusin väga kirjusse seltskonda, kus suurem osa olid kasahhid ja usbekid, Eestist oli peale minu ainult üks poissja sellegi perekonnanimi oli Ivanov. Nii, et ainsaks fašistiks peeti ainult mind. Kuigi olin koolis alates teisest klassist vene keelt õppinud, oli sõjaväes algul päris raskusi. Kord kutsus leitnant mind staapi ja andis mingi korralduse ning küsis lõpuks „ponjal”, ütlesin „neponjal”. Seletas uuesti ja küsis jälle „ponjal”, ei julgenud enam öelda et aru ei saanud ja ütlesin et „ponjal”. Ise olin muidugi üsna nõutu, ei osanud muud teha kui läksin viie minuti pärast staapi tagasi ja ütlesin „netu”, ülemus noogutas rahulolevalt ja ütles „ladno”. Mida kuradit ta tahtis, ei tea ma täsaseni.

Kus ja missugusel ametikohal olete veel töötanud?

Mul on palju erinevaid ameteid olnud nagu näiteks bussijuht, autosõiduõpetaja, toitlustusettevõtte varustaja, lihatööstuse laopidaja. Enne kooli tööletulekut tegelesin firmas Koduaken plastakendega.

Kuidas ja kuna Elva kooli tööle sattusite?

See tuli üsna üsna ootamatult, ühel õhtul abikaasa rääkis, et kooli sellist meest vaja ja koos otsustasime, et võiks ju proovida. Paari päeva pärast olin juba direktor härra Matti Kangori jutul ja nii see kõik algas. Arvasin alguses et proovin aastakese, nüüd jookseb juba kümnes.

Missuguste tunnetega kodukoolis tööd alustasite? Missugune oli teie esimene suurem töö ja kordaminek Elva koolis ?

Koduse tundega, oli siin ju kunagi üksteits aastat käidud, ei saanud nagu arugi, et uues kohas töötaks. Suurimaks kordaminekuks võib kindlasti nimetada Tartu maantee koolimaja renoveerimist ja selle tulemuse võimalikult kaua ilusana säilitamist.

Missugused on kooli majandusjuhataja tööülesanded?

Majandusjuhataja töö koosneb põhiliselt kahe õppehoone toitlustuse ja majade korrashoiu korraldamine, kooli varustamine vajaliku inventari ja õppevahenditega etteantud eelarve piires, kõikvõimalike hooldustööde lepingute sõlmimine ja teostamiste kontrollimine. Kui 2007. aastal tööle hakkasin, ütles tolleaegne linnapea Reno Laidre sellise lause: “Kui majandusjuhataja tunneb et tal mitte midagi teha pole, siis on ta oma töö hästi korraldanud”. Seni seda tunnet väga tundnud pole, aga eks ma püüdlen selle poole. Kogu majanduspersonal koosneb väga toredatest ja usaldusväärsetest inimestest , vaatamata sellele, et meid on järjest vähemaks kärbitud saame kõigega kenasti hakkama.

Kooli juhtkond on kujunenud üsna heaks meeskonnaks, loomulikult ei saa ka majandusjuhataja ajada näpuga ametijuhendis järge, et mida teha mida mitte. Kooli heaoleku nimel tuleb teha kõike.

Ka teie abikaasa töötab koolis - sekretärina. Mis on koos töötamise võlud ja valud?

Katsun hästi läbi saada nii abikaasa, kui ka sekretäriga, eks ta üks paras armukolmnurk ole. Vahel tundub küll, et oled peale tööd naise asemel sekretäri koju tassinud, aga õnneks sellest suurt pahandust pole sündinud. Üldiselt tunnen, et ajame ühist asja.

Kas vahepeal ameti vahetamise mõtteid ka on olnud? Välismaale tööle ei taha minna?

Eks teinekord ikka on tööandjatega eriarvamusi olnud ja vahel on tunne, et kõigest kopp ees ja tahaks ära, aga kui asjad jälle paika loksuvad läheb see tunne üle. Eks omad probleemid ole igal pool .

Välismaale tööleminek pole isegi mõttes kunagi olnud. Elva on väga ilus koht elamiseks, olen oma Tallinna tuttavaid ikka töganud, et ega Elva ei olegi mingi lihtne koht elamiseks, kes siin hakkama ei saa, peabki mereäärsetesse kaluriküladesse kolima. Missugused teie hobid on? Kas nendeks jääb piisavalt aega?

Olen lõvi tähtkujus sündinud piisavalt mugav inimene, et viitsida mingite väga tõsiste hobidega tegeleda. Mulle meeldib oma mõnusas kodus olla ja vahel lihtsalt laiselda, oma häid sõpru külla kutsuda ja nendega mõnusalt aega veeta, Ühel nädalavahetuse hommikul, kui Mirelliga koos mõnusalt pikutasime, ütles väike lõviplika, et meie emme on nii laisk, et ta ei viitsi isegi hommikuti magada.

Kuidas abikaasaga tutvusite? Kui palju lapsi peres on ja millega nad tegelevad?

Heli tuli Elvasse keskkooli Rannust , alguses oli ta mu õe sõbranna ja käis meil tihti külas. Ühel Pühajärve jaaniõhtul sai ta tantsule kutsutud ja nii see läks, vähem kui aasta pärast olid pulmad, nüüd jookseb juba 27. abieluaasta. Vanemad lapsed Mihkel ja Liis lõpetasid mõlemad Elva gümnaasiumi. Liis lõpetas sellel kevadel Maaülikoolis maamajanduse ettevõtluse ja finantsjuhtimise bakalaurusekraadi ning jätkab sügisest samas koolis magistriõpinguid. Väike pesamuna Mirell sai mõned päevad tagasi viieseks, käib Murumuna lasteaias ja on lihtsalt armas ja õnnelik laps.

Mille poolest teie arvates Elva kool hea kool on?

Mina, enamik mu lähedasi ja sõpru on selle läbi käinud ja tunduvad kõik justkui asjalikud inimesed, järelikult on hea kool

Milles on Elva koolil veel arenguruumi?

Eks arenguruumi ole alati. Praegusel hetkel unistame täielikult renoveeritud kaasaegse sisustusega Puiestee õppehoonest, mõlema maja juures võiks olla kinnine rattaparkla ja mänguväljakud, kõik ikka selleks et koolikeskkond oleks õpilastele mõnusam ja mugavam.

Kui kaugele reisid on viinud?

Enamus reisid on meid viinud koos heade sõpradega Vahemere äärsetesse maadesse. Eelmisel talvel käisime ära ka Tenerifel. Tagasitulles ei olnud just kõige parem tunne istuda +25 kraadiga lennukisse ja väljuda Eestis lennukist 25 külmakraadiga.

Missugune oleks üks äraütlemata tore päev 49 aastase mehe elus?

Mul on väga tore perekond kellega on alati mõnus koos aega veeta. Sünnipäeva ajaks plaanime koos oma pere ja mõnede heade sõpradega sõita Pärnusse spaasse, ehk nagu väike plika ütleb - läheme sullama.

Teil on aasta on veel viiekümnest puudu. Missuguseid mõtteid see toob?

Olen veel piisavalt noor mees ja vanusele ei mõtle.

Mis tuleb veel kindlasti elus ära teha, korda saata?

Üks tark on ütelnud, et üks õige mees peab elus istutama ühe puu, ehitama ühe maja ja kirjutama ühe raamatu. Puid olen istutanud, paar maja olen küll renoveerinud, kuid päris uus on veel ehitamata ja asi see raamat siis ka kunagi kirjutada pole (omal ajal sai ju kirjandusklassiski käidud...).

Peaaegu poole oma elust olete sünnipäeva koos Eesti vabariigiga pidanud. On ikka uhke tunne küll, kui sinu sünnipäeva puhul lipud heisatakse?

Väga tore, et Eesti rahvas seda minu sünnipäeval teeb, aitäh kõigile!