Mina Elvas
20. märts 2019Vaadatud 13229 korda

Leidsin kooli peaaegu suve keskel. See oli aeg, kui mul oli juba vaja lõpuks valida, kuhu ma edasi minna tahan. Muideks linnas, kus ma sündisin ja elasin 16 aastat, on gümnaasium ka. Aga jätsin seda viimaseks variandiks, kui ei leia midagi huvitavamat, kui  mul ei õnnestu leida midagi “eksootilist”, kaugel kodust (Sillamäe, 180 km). Olin ka varem paar korda kuulnud Elvast, kuigi praegu saan aru, et teadsin väga vähe selle huvitava linna kohta. Kohe pärast seda, kui leidsin internetist kooli… Vaatasin kooli veebilehte (http://www.elvag.edu.ee). Viimane on väga mugav, mis tähendab, et kolm minutit  hiljem juba helistasin numbrile, mille leidsin üles kooli veebilehelt. Peaaegu kohe  vastas mulle viisakas hääl (kõnest sain teada, et see on õppejuht). Sain palju uut teada koolist ja ka seda, et sellel on ühiselamu. Minu jaoks oli  see uudis, nagu oleks miljon eurot taevast kukkunud. Olin rõõmus ja läksin vanematega rääkima. Nad uurisid ka koolist infot ja nädala pärast oli otsus tehtud. Õnneks teeb   kool kõike, et tuleksid uued õpilased. Selle tõestamiseks on ka see, et gümnaasiumil on ühiselamu ja koolitoit on tasuta. Õpetajad on alati valmis õpilasi aitama.

Koolis on väga meeldiv kollektiiv, kiusamist ei ole märgata. Meil siin ei ole ka mingid “piire”. Näiteks 12ndikud suhtlevad  vabalt 7ndikega. Harjusin kooli kollektiiviga väga kiiresti, sest ka teised olid suhtlemisest huvitatud. Elva Gümnaasiumis on ka võimalik huviringides osaleda. 10. klassi algul võtsin 4(!!!) huviringi, ja see vale otsus küll ei olnud. Sain tuttavaks paljude uute õpilastega. Tähtsaks reegliks on ka see, et see on juba gümnaasiumiaste ja sa pead ise   olema sellest huvitatud, et õppida. Mulle siin meeldib, tulge ka, kes kahtleb veel!

Ivan Ionkin