Katrin Sipelgas Intervjuu vilistlasega Katrin Sipelgas
13. november 2018Vaadatud 927 korda

Katrin Sipelgas

1. Millised on olnud olulisemad sündmused Sinu elus peale Elva kooli lõpetamist?

Hariduslikult: Peale kooli lõpetamist õppisin Eesti Kunstiakadeemias ja G.Ritveldi Kunstiakadeemias Amsterdamis. Mõlemad koolid olid minu jaoks olulised etapid inimeseks kujunemisel. Hiljem õppisin veel Räpina Aianduskoolis Keskkonnakaitset. 

Isklikus elus: Oluline on olnud lapse sünd ja oma pere. Poeg Uku õpib praegu Gustav Adolfi Gümnaasiumi III klassis.

2. Millega praegu tegeled: töö, pere, hobid ....?

Olen vabakutseline kunstnik. Töötan filmikunstnikuna mängufilmide peal. Just lõpetasin filmi “Sangarid” võtted. 

Enne seda on olulised filmid filmikunstnikuna “Must Alpinist”, “Polli Päevikud”, “Puhastus”, “Jan Uuspõld läheb Tartusse”....

Kui filmi parasjagu ei tee, siis teen telereklaame, kureerin näitusi ja mõtlen välja muuseumidesse eksponaate. Kuna kõrghariduse järgi olen ehtekunstnik, siis katsun aastas paar kuud ka ehtekunstniku laua taha istuma jõuda. Mõnel aastal see õnnestub, mõnel mitte. 

Võimaluste piires käin matkal. Himaalaja mägedes, Gruusias, Venemaal, Andides...

Selle aasta mais tegin katse tõusta Põhja-Ameerika kõige kõrgema mäe- Denali tippu.

Ilmaolude (loe: Suure tormi) tõttu jäid viimased 800m tipust puudu. Aga eks teinekord, kui õigem aeg ja parem ilm jõua sealgi ära käia.

3. Mis on esimene mõte kui kuuled sõnu - Elva Gümnaasium?

Aastad 1993-1996, mis olid mul gümnaasiumi aastad Elvas- haruldane aeg õpetajate osas.

Polnud liigutud veel erasektorisse ja koolis õpetasid meid  tugevad isiksused. See esimene mõte ongi alati seotud teatud õpetajatega, kelle peale täna mõtlen ja kelle väärtushinnangud nüüd ägedad tunduvad. Õppimise ajal ei osanud sellest aru saada.

4. Missugune õpilane Sa olid? Üks vahva juhtum kooliajast, meenutuseks õpetajatele ning teada saamiseks praegustele õpilastele ja õpetajatele.

Kuni 9 klassi lõpuni- kui kõik oli kerge- olin väga hea õpilane. 10-dasse klassi minnes toimus aga selline hüpe, et matemaatika, füüsika ja keemia olid 2 kaks esimest gümnaasiumi aastat nagu must auk. Alles 12-klassi kevadel tõmbasin olude sunnil ennast liinile tagasi ja siis sain aru, et ma lihtsalt olin laisk olnud. 

Naljakaid juhtumeid on palju. Sellesuvisel klassi kokkutulekul, meenutas üks klassivend, kuidas oli just lõppenud keemia tund, ning kogu klass valgus ruumist välja. Ühel hetkel, kui üks klassivend, kes polnud kõige teravam pliiats hakkas keemia õpetajast mööduma, puges õpetaja Ülo Haljasorg (alias Sipsik) laua alla. Klassivend, kes seda lugu rääkis, olla siis küsinud, et õpetaja, miks te laua alla pugesite? Sipsik vastas laua alt: “Et lollus külge ei hakkkas!”

5. Kas on midagi, mis seob Sind praegu Elva Gümnaasiumiga?

Elva Gümnaasiumis õpivad minu õelapsed, see on ka ainuke side hetkel.

6. Mis on Su elus veel tegemata, mida teha tahaksid, kui aeg ja raha poleks takistuseks?

Kui oleks palju raha ja vaba aega, siis tegeleksin hobidega ehk mööda maailma rändamise, matkamise ja spordiga ning õpiks ära prantsuse ja hispaania keele.

7. Üks unistus või soov seoses oma vana kooli - Elva Gümnaasiumiga.

Pole konkreetset unistust olnud-aga selle küsimuse peale mõtesin välja: et vot kui saaks , siis lükkaks kokku selle koleda arhitektuuriga nõukogude aegse koolimaja Puiestee tn-l ja ehitaks asemele hea arhitektuuriga keskonnasõbralikest materjalidest uue koolimaja hoone.