Piret Talur Intervjuu vilistlasega Piret Talur
23. oktoober 2018Vaadatud 1467 korda

Piret Talur

Millised on olnud olulisemad sündmused Sinu elus pärast Elva kooli lõpetamist?

Lisaks tütre Maia sünnile ja Tartu Ülikooli mitmekordsele lõpetamisele olen saanud nautida eneseteostust pakkuvaid töövõimalusi Eesti avalikus sektoris. Oluliste sündmuste hulka kannan kindlasti ka reisid - kaugematest sihtidest meenuvad kohe Malaisia, Uus-Meremaa ja Austraalia, päikeseküllaste kogemuste esikolmikus on Malta, Kreeka ja Itaalia. Tänavu on plaanis paar nädalat päikest püüda ja kohalikku kultuuri kogeda Prantsuse Rivieras.

Millega praegu tegeled: töö, pere, hobid ....?

Olen alates 2015. aastast Tartu Linnavalitsuse noorsooteenistuse juhataja - tegutsen selle huvides, et Tartu noortel oleks head võimalused vaba aja arendavaks veetmiseks, olgu need siis huvikoolid, noortekeskused või kogukonnaalgatused.

Kuulun praeguseks selle ligi 40 % eestlaste hulka, kes elavad üksi. Reiside ajal andun muuhulgas moodsa kunsti muuseumite külastamisele - lähiriikidest soovitan kindlasti nii Helsinki Kiasmat https://kiasma.fi/, Stockholmi Moderna Museet'i https://www.modernamuseet.se kui Oslo Astrup Fearnley Museet'i http://afmuseet.no/. Loen palju nii proosat kui poeesiat (mulle mingil eluhetkel tähenduslikuks osutunud luuletuste kollektsiooni leiab aadressilt http://raasukesed.blogspot.com/). Eriti meeldib lugeda Emajõe kallastel või kergliiklusteedel jalutades. Siiani on ratturid minu veidrusse austavalt suhtunud ja ettevaatlikult ringiga mööda sõitnud.

Aga kui teistpidi küsida, et mida ma kindlasti EI tee, siis - süüa, peenraid ja sporti! :)

Mis on esimene mõte, kui kuuled sõnu - Elva Gümnaasium?

Meenuvad männid ja armumine. Kui täpsem olla, siis armununa mändide all jalutamine, kui klassivend mind koju saatis. Elva Gümnaasium elab edasi minu tütres, kes sündis sellest kooliromaanist. Humoorika tõsiasjana ei saa jätta märkimata, et ka minu vanemad olid mõlemad Elva vilistlased... Ajalugu kordus. Isa elutee on tänaseks lõppenud, kuid emaga koos tuleme kindlasti sügisel kooli vilistlaste kokkutulekule romantilisi mälestusi heietama.

Missugune õpilane Sa olid? Üks vahva juhtum kooliajast, meenutuseks õpetajatele ning teadasaamiseks praegustele õpilastele ja õpetajatele.

Arvan, et olin väga väsitav õpilane, ninatark ja isekas. Loodan, et iseloom on aastatega paranenud, aga kindel ei ole. Kõige intrigeerivama koolisündmusena on jäänud meelde, kuidas korraldasime Oktoobrirevolutsiooni aastapäeva paroodilise tähistamise. Õnnestus saada kasutusse sõjalise kasvatuse tunni varustus - mundrid ja relvad. Võtsime õpetajad pantvangi ja panime nad õpetajate toas kirjutama seletuskirju õpilaste moraalse rikkumise kohta. Selline nõukogude aja aasimise julgus oli noortel 80-ndate lõpus juba tekkinud, vanem põlvkond oli ettevaatlikum. Mäletan, et toonane külalisõpetaja Karl Muru päästis meid pedagoogide seas arutusel olnud korralekutsumisest, öeldes, et inimestel peab olema julgust naerdes minevikuga hüvasti jätta.

Kas on midagi, mis seob Sind praegu Elva Gümnaasiumiga?

Olen käinud "Tagasi kooli" vilistlasprogrammi raames Elvas õpilastega kohtumas. Muidugi on ka mitmete tuttavate teist või kolmandat põlvkonda, kes Elvas õpib. Gümnaasiumiaegadest pärineb tutvus senini sõpradeks jäänud perega - Aire ja Urmas, kes nüüd Tartus paarsada meetrit eemal elavad, on samuti Elva kooli lõpetajad. (Seejuures ei väsi ma neile meenutamast, et just minul oli au nad kokku viia.) Jään Elva koolile igavesti tänulikuks, et kohtasin siin oma lapse isa ja et siin kohtusid mu vanemad. Teadmised ununevad, muljed ja suhted jäävad.

Mis on Su elus veel tegemata, mida tahaksid teha, kui aeg ja raha poleks takistuseks?

Tahaksin leida endas julgust külastada senisest eksootilisemaid sihtkohti, et avardada oma maailmapilti. Selles on mulle inspiratsiooniks tütar, kes näiteks sel suvel külastas Tšernobõli Ukrainas ning paar aastat tagasi oli neli kuud vabatahtlik Kamerunis. Kindlasti soovin veel siduda end püsivamalt mitmekultuurilise tiimiga rahvusvahelises organisatsioonis, siiani on need olnud vaid napid projektipõhised ettevõtmised. Olen sattunud viimastel aastatel korduvalt kuulma ja lugema Santiago de Compostela palverännuteest, arvan, et võtan selle meditatiivse pika kõndimise kord ette - kunagi pärast 60ndat sünnipäeva. Sinna on veel oma viisteist aastat aega, saan seniks sportlikku vormi parandada.

Üks unistus või soov seoses oma vana kooli - Elva Gümnaasiumiga.

Soovin Elva Gümnaasiumile sellist nüüdisaegset koolivaimu, et alati jätkuks kannatust toetada loovaid ja rahutuid õpilasi - teadagi on lihtsam sõnakuulelike ja distsiplineeritud õppuritega... Ärgas kool on kogukonna süda ning ärgas õpilane kooli kvaliteedimärk.