Mart Raudsaar Intervjuu vilistlasega Mart Raudsaar
07. august 2018Vaadatud 131 korda

Mart Raudsaar
Autor: Erik Peinar

Millised on olnud olulisemad sündmused Sinu elus pärast Elva kooli lõpetamist?

Elu on protsess ning oleks väga vale välja tuua konkreetseid olulisi sündmusi, sest neil on nii eellugu kui järellugu – teisisõnu, ilma sobilike eeldusteta ei saaks jõuda resultaadini ning resultaat omandab tõelise tähenduse alles siis, kui ta on aluseks millelegi järgnevale ja elu muutvale. Seetõttu ei nimeta ma sündmusi, vaid perioode oma elus. Pean oluliseks peaaegu kakskümmend aastat kestnud õppejõutööd Tartu ja Tallinna Ülikoolis (mille viljad alles valmivad) ning samuti pean oluliseks oma tööd Eesti ajakirjanduse hüvanguks Eesti Ajalehtede Liidus, mis kestab juba üheksandat aastat.

Millega praegu tegeled: töö, pere, hobid ....?

Mulle meeldib minu töö, aga ma ei saa nõustuda nendega, kes peavadki oma tööd hobiks. Kui hobi muutub tööks, ei ole see enam hobi ja vastupidi. Hobiks tuleb pidada tegevust, mida tehakse vabal ajal, mis meeldib (ning mis ei too enamasti sisse). Selle definitsiooni järgi on minu hobiks maastikukujundus, millega ma tegelen mõnes Eestimaa paigas. Olen privaatne inimene ja perest parema meelega ei räägi.

Mis on esimene mõte, kui kuuled sõnu - Elva Gümnaasium?

Esimese mõttena meenuvad õpetajad ja õpilased, kes kõndisid koolipäeva lõppedes mööda minu aknast, sest elasin kohe uue koolihoone kõrval. Seega oli mul väga hea ülevaade sellest, mis toimub.

Missugune õpilane Sa olid? Üks vahva juhtum kooliajast, meenutuseks õpetajatele ning teadasaamiseks praegustele õpilastele ja õpetajatele.

Ma arvan, et ma olin kuvandilt pigem igav ja ebapopulaarne õpilane, kes ajas vaikselt oma asja. Ühe vahva juhtumina meenub mulle aga mu näidend, mis lavastus 1993. aastal juba peale mu kooli lõpetamist. Hea koolivend Mart Vendla mängis seal füüsikaõpetajat. Ta astus lavale, metsik parukas peas ning kogu saal oli naerust kõveras. See oli situatsioonikoomika, mida on võimalik mõista vaid omas ajas. Tuleb au anda õpetajatele, kes pidasid mõeldavaks näidendi lavastamist ning õpilastele, kes julgesid selles üles astuda. Samuti prototüüpidele, kes talusid näidendit vapralt ning mõistsid, et tegemist on läbinisti heatahtliku huumoriga.

Kas on midagi, mis seob Sind praegu Elva Gümnaasiumiga?

Hetkel vaid selle küsimustiku täitmine.

Mis on Su elus veel tegemata, mida tahaksid teha, kui aeg ja raha poleks takistuseks?

See oleks Unipiha mõisaaida taastamine loomeaidana ning kogu kompleksi renoveerimine viisil, mis tooks esile koha ajaloolise ilu ja millest oleks inimestel rõõmu ja kasu.

Üks unistus või soov seoses oma vana kooli - Elva Gümnaasiumiga.

Minu soov on, et me näeksime heal tasemel kirjandusklassi Elva Gümnaasiumis ka tulevikus ning lisaks, et igaüks tunneks ennast koolis käies hästi ning saaks leida oma tõelise olemuse ja kutsumuse vaatamata sellele, mis on toimunud või toimub tulevikus riikliku kooliprogrammiga.