Intervjuu vilistlasega Geili Pütsepp
13. juuli 2018Vaadatud 356 korda

1. Millised on olnud olulisemad sündmused Sinu elus pärast Elva kooli lõpetamist?

Ühe ajastu lõpp on teise algus ning Elva Gümnaasiumi lõpuga algas minu ülikoolitee. Kõige olulisemad ongi õpingud Tartu Ülikoolis bioloogia ja elustiku kaitse erialal.

2. Millega praegu tegeled: töö, pere, hobid ....?  

Kesksel kohal minu elus on siiski kool. Sügisest kevadeni toimub traditsiooniline auditoorne õpe ja suvel välipraktika nii erinevates Eestimaa paikades kui ka välismaal. Aeg on ka hakata kirjutama lõputööd.

Lisaks vaimsele poolele õppimise näol tuleb tähelepanu pöörata ka füüsilisele ja trenni teha nii, kuidas aega on, ning ei tohi unustada ka loomingulist poolt - mina haaran selleks hariliku pliiatsi ja joonistan. Keskendudes ainult ühele asjale, näiteks koolile, on väga lihtne kiiresti läbi põleda. Vahepeal peab mõtte mujale viima.

3. Mis on esimene mõte, kui kuuled sõnu - Elva Gümnaasium?

Jõulupeod. Alates põhikoolis Alice Cooperi “Poisoni” esitamisest kuni lõpetades 12. klassis ise jõulupeo korraldamisega on ainult head mälestused. Harjutatud ja plaane tehtud sai pikalt, kuid  lavale jõudis ikkagi midagi, mis sai kokku pandud peamiselt lava taga samal päeval.

Mis puudutab õppimist, siis meenub see, kuidas pärast igat keemia kontrolltööd kallid klassivennad tulid minuga oma arvutusülesannete vastuseid võrdlema ja selle peale kas hõisates järgmisse tundi jooksid või norus peaga lootsid, et ehk teised ülesanded päästavad hinde. Ning kuidas saaks unustada seda sära, mis tekkis klassikaaslaste silmadesse, kui mõne õpetussõnaga sain ka matemaatikaülesande lahenduseni jõudmisele kaasa aidata.  

Sõbrad - nemad ei unune kunagi.  68.lend-„Jee, rahvas, jee. See on EG parim lend“

4. Missugune õpilane Sa olid? Üks vahva juhtum kooliajast, meenutuseks õpetajatele ning teadasaamiseks praegustele õpilastele ja õpetajatele.

Usun, et ma ei pane väga mööda, kui ütlen, et õpetajatel polnud minuga kunagi probleeme. Istusin vaikselt oma nurgas ja suuresti sõna ei võtnud, tööd said tehtud ja ilmselt sellest õpetajatele piisas. Tööd olid õigel ajal tehtud ja polnud ma ka inimene, kes poole punkti pärast tahaks õpetajat n-ö moosida, et paremat hinnet saada. Mõtlesin alati, et eks teen järgmise töö lihtsalt paremini.

Mis puudutab aktiivsust klassiruumis, siis see oli tihtipeale alla igasugust arvestust. Kui just ühtegi ülesannet lahendama ei pidanud, kippus tähelepanu kõvasti hajuma. Andsin küll endast parima, kuid Eesti väejuhtide asemel kippusid minu tähelepanu võitma liblikad akna taga ja mõte sellest,  mida täna süüa saab.

5. Kas on midagi, mis seob Sind praegu Elva Gümnaasiumiga?

Kui satun Elva Gümnaasiumisse hambaarsti juurde, siis käin ikka läbi ka mõne õpetaja juurest ja muljetan, kuidas mul vahepeal läinud on. Tore on tuttavaid nägusid näha. Hoian ikka sotsiaalmeedia vahendusel kooli tegevusel silma peal ja tunnen siirast rõõmu, kui  tuleb jälle mõni positiivne uudis .

6. Mis on Su elus veel tegemata, mida tahaksid teha, kui aeg ja raha poleks takistuseks?

Tahaks reisida, näha nii palju erinevate kliimavöötmete, kontinentide ja riikide loodust kui võimalik. Näha kõikvõimalikke erinevaid looduslikke ja poollooduslikke kooslusi,  kuulata sealseid oma ala spetsialiste looduskaitses ja tulla selle infoga tagasi ja teha midagi meie looduse kaitseks.

Lisaks loodusele tahaks näha ka erinevaid kultuure, käia oma lemmikute kontsertidel ja elada täiel rinnal. Võtta kõigest nii palju, kui võtta annab.

7. Üks unistus või soov seoses oma vana kooli - Elva Gümnaasiumiga.

Seda, et Elva Gümnaasium võiks jääda püsima ja kool areneks ning täieneks, soovivad kõik, ja nii ka mina, aga ma pööraks oma soovi  pigem inimeste ja nende mõttemaailma poole. Ma soovin, et kõik, kes ühel päeval Elva Gümnaasiumi lõpetavad, oleksid rahul sellega, et valisid oma õpinguteks just selle kooli. Et keegi ei tunneks, et oleks pidanud valima mõne Tartu n-ö kõvema nimega kooli, et elus läbi lüüa. Et öeldes “ma olen lõpetanud Elva gümnaasiumi” on see kõva sõna ja uhkust väärt. Ning et nooremad teaksid, et Elvast saab väga heal tasemel hariduse. Igas koolis saab õppida ja Elva on üks paremaid. Pole mõtet joosta kodukoolist ära lihtsalt põhimõtte pärast, et teisel pool aeda on alati muru rohelisem ja kool parem - see ei ole kunagi paika pidanud