Kalju Albert Intervjuu vilistlasega Kalju Albert
21. juuni 2018Vaadatud 447 korda

Kalju Albert

Millised on olnud olulisemad sündmused Sinu elus peale Elva kooli lõpetamist?

Peale Elva Keskkooli lõpetamist asusin õppima Tallinna Polütehnilisse Instituuti (praeguse nimega Tallinna Tehnikaülikool), mille lõpetasin 1978.aastal raadioinsenerina, spetsialiseerudes sidetehnikale. Peale lõpetamist suunati mind tööle Põlvasse sideinsenerina. Alates 1983.a. kuni1993.a töötasin Põlva telefonivõrgu peainsenerina. Murrangulistel aastatel, s.o. kaheksakümnendate lõpp ja üheksakümnendate algus ,oli minu elus väga sündmusterikas. 1989.a.algusest asusin õppima Estonian Business School´i (EBS). Tollel ajal otsiti noori juhtimiskogemusega inimesi õppima välismajandust. Igast maakonnast leiti kaks kolm inimest, lisaks Tallinnast ja Tartust. Komplekteeriti kaks gruppi IB1 ja IB2. Õppimine kestis kaks aastat ja välispraktika oli planeeritud Kanadas. Ma ei saanud aasta algusest alustada, sest 8.detsembril 1988 toimus maavärisemine Armeenias. Leninakani ja Spitaki linn ning selle ümbrus olid saanud tõsiselt kannatada. Hooned olid purunenud. Elekter ja side oli katkenud. Eestist formeeriti abimeeskondi. Olin grupi juht veebruaris 1989, taastamaks kohalikke sideühendusi ja loomas otseühendust Eesti ja eesti ehitajate vahel Spitakis.

Kooli jõudsin märtsis. Õppimine toimus üks kord kuus nädala kaupa Suurupis. Meie grupp läks praktikale 1990.a Kanadasse, aga mina lükkasin praktika edasi 1991.a. suvele. Siis aga oli valitud välisõppe- ja praktika kohaks USA, San Fransisco Ülikool (USF) McLaren Business School ja minul õnnestus saada tööd kaheks kuuks Silicon orus firmas Scientronix. Kuna tagasilennu piletid olid broneeritud New Yorgist, siis kohalikud toetajad pakkusid meile võimaluse kasutada rendiautot sõitmiseks San Franciscost New Yorki, mille ma suure rõõmuga ära kasutasin. Reis oli igati muljeterohke.

Minu äraoleku ajal sai Eesti Vabariik jälle vabaks. USA-st tagasi jõudes algas tõsine muudatuste periood. Töötasin kolm aastat töögrupis, mis valmistas ette Rootsi ja Soomega ühisettevõtte loomist, mille nimeks sai Eesti Telekom. Koos Rootsi partneri Göran Palmgreniga valmistasime ka selleteemalise ettekande Ungaris Budapestis toimunud ITU (International Telecommunication Union) maailmakonverentsile, mille mina ette kandsin ja vastasin küsimustele.

Peale Eesti Telekomi käivitamist olid paljud Eesti insenerid sunnitud muutma oma tegevust. Mind kutsuti lennundusse arendamaks saarte ja lähiliinide ühendusi. Tööd alustasin 1993.a. mais firmas nimega ERGON, mis nimetati ümber ERGON LG-ks.

1995.a. asutasime juhtkonnaga uue ettevõtte, praeguse nimetusega AS Pakker Avio. Olen seniajani seda ettevõtet juhtinud.

AS Pakker Avio põhitegevuseks on olnud Nõo Reaalgümnaasiumi lennuklassi, Tartu Lennukolledži ja Eesti Lennuakadeemia pilootide lennupraktika läbiviimine. Sisuliselt õpilaste ja üliõpilaste lendama õpetamine.

Lisaks tegeleb AS Pakker Avio erapilootide koolitamisega, erinevate lennumasinate tüübikoolitustega ja lennutöödega, mille hulka kuuluvad sellised tööd nagu foto- ja kaardistamislennud, vaatluslennud, vaktsiinide puistamine õhust jne,

Üheks olulisemaks sündmuseks minu elus on olnud kohtumine Elva Keskkoolis minu tulevase abikaasa Tiiaga (neiupõlve nimega Tiia Oja). Koos oleme toimetanud kogu elu. Meil on kolm last ja kuus lapselast.

Aastatel 1993-1999 olin Põlva Linna volikogu liige, olles nendel aastatel ühtlasi ka Põlva Linna volikogu esimees.

Millega praegu tegeled: töö, pere, hobid ....?

Alates selle aasta märtsist olen töötav pensionär. Lisaks AS Pakkker Aviole olen Teine Kymme OÜ ja Lümfoloogia ja Taastusravi Keskus OÜ juhatuste liige. Eelmise aasta septembrist kolisime Elvasse. Põhiliseks ajendiks sai see, et tütar Annika on elanud oma perega Elvas juba üle kümne aasta. Nende peres kasvab kolm poega. Vanem poeg Arti elab Tartus ja nende peres on poeg ja tütar. Noorem poeg Ago elab samuti Tartus ja nende peres on üks poeg.

Hobideks on siiani võrkpall, lugemine ja matkamine.

Võrkpalli olen mänginud alates Elvast (koolipoistena käisime koos Elva EPT meestega treeningutel Rannus). Kolides Põlvasse mängisin palju aastaid Põlva MEK võistkonnas ja käesoleval ajal Põlva Võrkpalli Klubi Volly kuni 65 aastaste võistkonnas.

Üheks suuremaks hobiks on olnud matkamine ja reisimine. Mägimatkamisega alustasin 1979.aastal mägimatkaga Kaukasusesse. Lisandusid matkad Kesk- Aasiasse ja Siberisse.

1986.a ühinesin jalgrattaklubiga Vänta Aga. Koos oleme matkanud Karjalas, Kesk-Aasia, Alpides, Püreneedes, Sierra Nevadas ja Yosemite Rahvuspargis.

Viimastel aastatel koguneme igal suvel väikesele rattasõidule põhiliselt Eestis.

Kuna õppides USA-s olid meie toetajateks kohalikud Rotary klubid, siis tulles tagasi Eestisse asutasime Põlvasse Rotary klubi. Olin asutajapresident ja olen siiani Põlva Rotary Klubi liige. Aastatel 2014-2017 olin Rotary International piirkonna 1420 abikuberner.

Mis on esimene mõte kui kuuled sõnu - Elva Gümnaasium?

Silmade ette tuleb meie koolimaja Tartu maanteel. Praeguste Elva Gümnaasiumi tegemistega olen vähem kursis.

Missugune õpilane Sa olid? Üks vahva juhtum kooliajast, meenutuseks õpetajatele ning teada saamiseks praegustele õpilastele ja õpetajatele.

Kuna õppimine ei olnud minu jaoks eriline probleem ja me elasime internaadis (praegune tühjalt seisev maja Kesk tänaval raudteejaama vastas), siis oli meil piisavalt aega tegeleda kõigega, mis koolis toimus.

Meie õpetajad olid ranged ja erilisi järeleandmisi ei tehtud. Mäletan ühte matemaatika kontrolltööd, mille järel meie maatemaatikaõpetaja Edgar Kurg lausus: „Täna paneme hindeid joonlauaga, sest ühtegi paremat hinnet kui 1 ei olnud“ Hindamine käis viiepallises süsteemis.

Kas on midagi, mis seob Sind praegu Elva Gümnaasiumiga?

Meie lapselaps Anders käib Elva Gümnaasiumis ja tore on kokkusattumus, et ta alustas oma õpinguid samast klassiruumist, kust mina lõpetasin. Olen ka mänginud vilistlaste võistkonnas võrkpalli kooli aastapäevade aegu.

Mis on Su elus veel tegemata, mida teha tahaksid, kui aeg ja raha poleks takistuseks?

Juttu oli reisimisest. Sooviks veel käia ära Alaskal, Austraalias ja teha reisi ümber maailma.

Üks unistus või soov seoses oma vana kooli - Elva Gümnaasiumiga.

Ma sooviks et jätkuks lapsi kooli õppima ja südamega õpetajaid neid õpetama.