Priit Simson Intervjuu vilistlasega Priit Simson
06. aprill 2018Vaadatud 1849 korda

Priit Simson
Autor: http://priit.mediacurse.com

1.  Millised on olnud olulisemad sündmused Sinu elus peale Elva kooli lõpetamist? 
Läksin õppima ajalugu, mis meeldib mulle siiani, kuid lõpetasin hoopiski politoloogia. Tegutsesin suurema osa ajast ajakirjanduses, kuid praeguseks olen maandunud hoopiski meedianõustaja tööle, avalikkussuhete valdkonda. Aga ühiskond ja tema toimimine, info ja ideede levik, otsuste sünd - need elemendid on mind alati huvitanud. Eelnevad üheksa aastat Eesti Päevalehe arvamustoimetajana oli põnev aeg, mille käigus on õnnestunud seista vastamisi rohelise mehikesega Krimmis, istuda samal kušetil islamivõitlejaga Süürias ja viibida hävituslennuki kokpitis hetkel, kui see teeb surmasõlme.

2.  Millega praegu tegeled: töö, pere, hobid ....? 
Hetkel töötan Tallinna linnavalitsuse meedianõunikuna. Elu nagu Ameerika mägedel. Elvaga olen ikka seotud, käin päris tihti. Vahepeal korraldasin Elva Jooksusarja, see kestis kaheksa aastat kuni mul toss otsa sai. Aga traditsioon on edasi läinud ja sari jätkub minimaalsete muudatustega uute eestvedajate käe all. Üritan ka ise jooksmisega tegeleda.

3.  Mis on esimene mõte kui kuuled sõnu - Elva Gümnaasium? 
Elvas oli väga hea koolis käia - kool, trenn ja kodu olid kõik üksteise lähedal. Käisin viis-kuus korda nädalas trennis. Kui oleks pidanud kusagile Tartusse sõitma, siis ma küll ei kujuta ette, kust see aeg oleks tulnud. Aga sain ka korraliku hariduse, esinesin tublisti olümpiaadidel ja pääsesin ülikooli suure konkursiga kenasti sisse. Eesti keele ja inglise keele õpe olid vägagi tasemel. Tollane sõpruskond oli ka väga meeldiv. Muide, meie klass käib koos iga aasta kevadel. Ju me siis ei suutnud teineteist keskkoolis välja vihastada.

4.  Missugune õpilane Sa olid? Üks vahva juhtum kooliajast, meenutuseks õpetajatele ning teada saamiseks praegustele õpilastele ja õpetajatele. 
Paar kolme oli, ülejäänud neljad-viied. Kirjutamises, ajaloos ja geograafias olin päris tugev, ülejäänud ainetes keskpärasem, matemaatikaga vaevlesin hirmsal moel. Eks need humoorikamad hetked ole seotud ikka kadunud õpetajate Paul Lilla ja Aleksander Menningu irooniliste repliikidega. Hea aeg oli ka see periood, kui minu õe Piret Simsoni klass oli veel keskkoolis. Nad olid meie naaberklassis ja sain nendega hästi läbi. Seal tegutses jube rahutu tuumik, kes kogu aeg midagi genereeris, üks stiilipidu ja sketšisari teise järel. Kool oleks nagu olnud mingi pidev festivalipaik. Mingi ime läbi tegid neist mitmed samaaegselt ka Eesti tipptasemel sporti ja õppisid medalile. Ei saagi aru, kuidas nad seda kõike jõudsid, aga näe, jõudsid.

5.  Kas on midagi, mis seob Sind praegu Elva Gümnaasiumiga? 
Iga paari aasta tagant on mind sinna ikka ja jälle esinema kutsutud, rääkima meediast. Elva Gümnaasiumiga seob mind ka see, et igal aastal anname Elva Õppejõudude Koguga välja stipendiumi parimale õpilasuurimisele. Olin selle stipendiumi idee sünni juures.

6.  Mis on Su elus veel tegemata, mida teha tahaksid, kui aeg ja raha poleks takistuseks? 
Oi, palju, araabia keele selgeksõppimisest kuni restoranipidamiseni. Elvast tahaks ka teha maailma parima väikelinna. Elva mittetulundustegevust, ennekõike sporti tahaks küll toetada.

7.  Üks unistus või soov seoses oma vana kooli - Elva Gümnaasiumiga. 
Ma arvan, et noored võiksid parema hariduse nimel veeta aega Elva raamatukogus, mitte Tartu-Elva bussis. Sa võid ju Tartusse minna, aga harituks teed sa end ise, mitte asupaik. Pigem on just hea mõelda, et ma ei tule mingist kuulsast eliitkoolist, aga näe, panen teile sisseasutumiskatsetel ära. Eesti keelt ja inglise keelt õpetatakse jätkuvalt väga heal tasemel, mitmeid teisi aineid samuti, see on edasises elus oluline.