Koosolemised imeliste inimestega on hinnalised aarded elu varalaekas. Intervjuu vilistlasega Milvi Kapaun
09. märts 2018Vaadatud 2039 korda

Koosolemised imeliste inimestega on hinnalised aarded elu varalaekas.
Autor: Erakogu

Millised on olnud olulisemad sündmused Sinu elus peale Elva kooli lõpetamist?

Sügisel pärast kooli lõpetamist kosis mind oma kaasaks ammune kooliveli ja klassikaaslane Lembit, kes kolm päeva peale meie pisikest pulmapidu pidi kodust ära sõitma kaheks aastaks nõukogude armeesse aega teenima. Järgmise aasta veebruaris sündis tütreke ning augustikuul tegin sisseastumiseksamid Tartu Ülikooli kehakultuuri teaduskonda kaugõppesse suusatamise erialale. Treeneri ja kehalise kasvatuse õpetajana ma aga kahjuks töötanud ei ole. Olen juhendanud Elva gümnaasiumis mõnda aega laste liikumisrümasid ja tegin aeroobikatunde ning olen töötanud paar aastat ka FIEna aeroobikatreenerina. Ülikoolis õppimise ajal asusin tööle Elva EPT-sse, kus sai maaparandusobjektidel torusid veetud (hea üldfüüsiline treening) ning hiljem töötasin katlamajas laborandina, oodates tollel ajal EPT ehituskavas olnud siseujula valmimist katlamaja kõrval, et seal ujumisinstruktori ametisse asuda. Ujula ehitamisega aga vundamendist ja mõnest müürireast kaugemale ei jõutudki, objekti ehitus käis erinevate asutuste vahel käest-kätte, vahepeal seda lammutati ja siis laoti taas müüri, kuni ehitus soiku jäi ning Elvasse siseujulat ei kerkinudki.

Tööaeg Elva EPTs oli lisaks põhitööle tegevusterohke. Tegin sporti, käisin võistlustel nii asutust, Elva linna kui ka Tartu rajooni esindamas, tantsisin liikumis- ja rahvatantsurühmas ning laulsin naisansamblis, lisaks aeroobikatreeningute ja laste tantsurühmade juhendamine Elva koolis. Enne, kui minust ajalehe Elva Postipoiss kaastööline sai, olin pidanud kaheksa aastat ka müüja ametit.

Olulisemad sündmused pereelus olid muidugi rõõm laste edust haridusteel, nende kõrgkoolide lõpetamised, oma perede loomine, lastelaste sündimine.

Millega praegu tegeled: töö, pere, hobid ....?

Olen nüüdseks neliteist aastat olnud ametis ajalehes Elva Postipoiss. Ajakirjanikuks ma ennast ei pea, kuna vastav haridus puudub. Julguse kirjutamiseks on andnud Elva kooli kirjandusklass, kus tugeva aluspõhja kirjanduse ja eesti keele alal ladusid legendaarne õpetaja Uno Kuresoo, professor Karl Muru, luuletaja ja literaat Ain Kaalep. Kuna minu teemadeks ajalehe juures on põhiliselt kultuur ja sport ning koolielu, on suuremaks töörõõmuks nende aastate jooksul olnud Elva kooli 100. aastapäevaga seotud materjalide kajastamine Elva Postipoisis kogu kooli sünnipäevaaasta jooksul ja osalemine „Elva kool 100” raamatu koostamisel. Läbi sporditeemade on olnud heameel kaasa elada ja näha tublide spordilaste sirgumist esimestest katsetest kõrgete tulemusteni, nagu näiteks Kristjan Ilves, Cevin Anders Siim, Getriin Marii Lessing, Johannes Sikk, Kevin Maltsev, Andreas Ilves, Heiros-Jaanus Sinimäe...

Oma peres olen nüüdseks väga rõõmus ja uhke kolmekordne vanaema. Sirgumas on tubli poistevägi, tütrepojad Ramses (16-aastane) ja Magnus (8) õpivad Tallinnas Pirita Majandusgümnaasiumis ning 6- kuune pojapoeg Raul, kes on oma kasvukiirusega suutnud meid selle poole aasta jooksul ikka päris korralikult üllatada. Tütar Lilja töötab Finantsinspektsioonis personalijuhina ja on põhitöö kõrval ka vesiaeroobikatreener. Väimees Aivo on Eesti Olümpiakomitee meedia projektide juht. Poeg Ragnar on Keskkonnaametis maahoolduse spetsialist ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooli lõpetanud minia Maarja-Liisa on praegu lapsehoolduspuhkusel.

Hobidest-harrastustest rääkides võib kokkuvõtlikult öelda, et selles osas on elus läbitud spordi- ning tantsuetapp, praegu on käsil lauluetapp. Tegelikult on need tegevused olnud vaimukosutavateks kaaslasteks kogu elu jooksul, kord üht vähem ja teist rohkem, pakkudes meeldejäävaid emotsioone ja enda proovilepanemist. Heaks kaaslaseks on olnud ka akordion ja viis aastat tegime koos toreda seltskonnaga Elvas rahvamuusikaansamblit Marjulise, millega sai ära käidud ka festivalil Moisekatsi Elohelü. Praegu laulan segakooris AVE, kus mul läheb 20. hooaeg ja kergemat muusikat naudin ansamblis Helisev Horoskoop. Laul teeb rinna rõõmsaks!

Mis on esimene mõte kui kuuled sõnu - Elva Gümnaasium?

Mõeldes Elva Keskkoolile, mille toona lõpetasin, on kõigepealt silme ees austatud-armastatud direktor Arvo Mälberg, Elva kooli sümbol. Temalt sain esimesel koolipäeval õpilaspileti, aga kahjuks mitte lõputunnistuse. Millest oli kooli lõpuaktusel eriti kahju.

Missugune õpilane Sa olid? Üks vahva juhtum kooliajast, meenutuseks õpetajatele ning teada saamiseks praegustele õpilastele ja õpetajatele.

Püüdsin koolis ikka hoolsalt õppida, mis algklassides ka väga hästi õnnestus. Peamiseks konkurendiks parimate hinnete saamisel oli pinginaaber Leena, kes minu meelehärmiks joonistamise tunnis alati minust ilusamad pildid joonistas ja kõik viied sai. Viiendast klassist alates hakkasin spordikoolis suusatrennis käima ja sealt sai lisaks füüsilisele treenitusele ka elus väga vajalikud tahtejõu ja sihikindluse õppetunnid Eesti ühe parima treeneri Heino Mäesalu käe all. Mäesalu oli suur isiksus ja laheda huumorimeelega inimene, treeningutel käis ta alati kaasas ja lihvis peensusteni tehnikat nii lumel kui mustal maal. Kooliaeg oligi põhiliselt täidetud sportimisega, muu hulgas sai ka Vapramäel ratsutamas käidud. Kirjandusklassi aeg keskkoolis andis eluks palju olulist ja oli sündmusterohke nii kirjanduse ja kultuuri valdkonnas kui ka koolielus üldse. Selliste vaimsete jõudude koostöös nagu Kuresoo- Muru-Kaalep-Mälberg olid Elva kool ja kirjandusklasside õpilased pälvinud tuntust kogu vabariigis. Kahjuks aga liigset tähelepanu ka kõrgemates instantsides oma kuulsate vabameelsete luulekavade ja keelepäevadega, kus külalisteks tihti „mittesoovitavad” kirjandus- ja kultuuritegelased. Seoses järjekordse vabameelse luulepäeva korraldamise plaaniga vallandati armastatud koolijuht Arvo Mälberg 1973. aastal ametist. Direktorina asus tööle keelan-käsin-poon-ja-lasen tüüpi juht Albert Haavasalu , kes oli demokraatliku Mälbergiga harjunud õpetajatele, õpilastele ja ka lapsevanematele vastuvõetamatu. Väga pedantne ka moraaliküsimustes, oli ta enda käitumine sellega suures vastuolus ja armulugu ühe vene kooli tüdrukuga viis ta ka direktorikohalt. Oma siivutu käitumisega hüüdnime Hoorasalu teeninud koolijuht keelas oma tööajal Elva koolis muuhulgas ära ka igasügisese Võrtsjärve ääres Trepimäel toimuma pidanud kooli komsomolilaagri. Kuid koolimaja juurde kogunenud õpilaskond otsustas ürituse siiski omaalgatuslikult läbi viia ja üheskoos marsiti koolimaja juurest Tartu maantee äärde Rannu poole hääletama. Üksmeelne protest direktori ülekohtuse käitumise vastu paistis koolijuhi silmis juba riigivastaseks aktsiooniks muutuvat, kuid vabameelsemad õpetajad võtsid asja rahulikult ja direktori arusaama asjast ei toetanud. Maantee ääres hääletava õpilasteseltskonna võttis peale üks suuremat sorti nõukogude armee sõjaväeauto ja nii sõideti rõõmsalt militaarse sõiduvahendi kastis Trepimäele viiva teeotsani, kust siis mitu kilomeetrit Võrtsjärve äärde laagrit pidama marsiti. Vaatamata õpetajate ja lastevanemate palvele lasta laager nende sekkumata õpilastel omaette ära teha, tuli koolidirektor siiski õhtul ka ise kohale - laagriplatsile korda looma, kuid õpilased ainult tantsisid ja laulsid direktori ümber...

Kas on midagi, mis seob Sind praegu Elva Gümnaasiumiga?

Mul on väga hea meel, et seoses oma tööga saan tuua lehelugejateni Elva kooli väga tublide õpilaste ja õpetajate tegemisi ning saavutusi nii olümpiaadidel, spordis, kunsti ja muusika valdkonnas kui ka teistel aladel. On rõõm saada osa ka paljudest põnevatest ja huvitavatest sündmustest, mis koolis toimuvad. Heameel on tõdeda, et Elva kool võib uhkust tunda oma praeguste ja endiste õpetajate ning õpilaste üle, kes oma töö ja tegemistega on tublid ja väärikad inimesed omal erialal ning ka Elva linnale palju tuntust ja tunnustust toonud.

Mis on Su elus veel tegemata, mida teha tahaksid, kui aeg ja raha poleks takistuseks?

On üks suur unistus – renoveerida oma lapsepõlvekodu - maja, mis on minuga peaaegu ühevanune ja kus praegu elan. Ja võib-olla saab maja juurde oma käe järgi rajatud kunagi ka silmailu ja hingerahu pakkuv aed. Kui vaid rohkem aega ja raha oleks...

Üks unistus või soov seoses oma vana kooli - Elva Gümnaasiumiga.

Et koolil jätkuks ikka edulisi tegemisi ja kooliperel tublidust, millest uhke tundega Elva Postipoisi leheveergudel kirjutada. Ja oma 105. sünnipäeva tähistavale armsale koolile ikka hääd jaksamist väärika ning jätkusuutlikuna ka vähemalt järgmiseks 105. aastaks!

Milvi Kapaun

XXVII lend