Sisekujundus Valikuvõimalus on põnev
20. november 2017Vaadatud 2925 korda

Sisekujundus
Autor: Tarmo Pent

Autosõit, elu suured küsimused, eksperimentaalfüüsika- ja keemia teadusteater – valik(aine) on sinu.

Eeva Kumberg

Kolmapäeva pärastlõunal kostus gümnaasiumi Puiestee tänava aulast tunnikesejagu päris ehtsat laadamelu, mis esmapilgul paistis justkui mikrovariandis Teeviida mess olevat. Õpilased sellist üritust varasemast ei mäletanud, mõni õpetaja arvas, et midagi sarnast võis neli aastat tagasi küll toimuda, aga toona istusid õpilased saalis ja oma kooli õpetajad tutvustasid ükshaaval aineid.

Hetk enne uste avamist pärisin mõnelt noorelt, mis see valikainete laat on. Triin Tiimann (11. kl) selgitas: “Valikainete laat on nagu omamoodi valdkondade laat, kus valdkondi esindavad õpetajad või inimesed väljastpoolt kooli, kes pakuvad eriteemalisi valikainete kursusi. Rohkem pakkujaid on just väljastpoolt kooli ja see ongi põnev, sest tutvustatakse ka aineid, mida koolis ei ole siiani õpetatud. Õpilased käivad ringi ja kuulavad, mida kursuse pakkujatel oma teema tutvustamiseks öelda on ja siis valib igaüks endale ühe või mitu kursust, mis talle meeldivad.”

Märt Kaarel Petser (11. kl) teadis, et valikkursuste laadal saab välja valida kursusi, mida soovid õppida. “Minuteada ei ole varem nii rohket valikut olnud ja arvan, et kõik, mida pakutakse, on suhteliselt vajalik.”

Nii kursuste pakkumine kui valik on vabatahtlik, samas tuleb igal õpilasel silmas pidada, et gümnaasiumi lõpetamiseks peab läbitud olema 96 kursust. Nii võib juhtuda, et mõni laadapakkumistest kulub ka kaheteistkümnendikele marjaks ära.

Märt Kaarliga jäi kokkulepe, et kohtume korraks ka päras laata, et muljeid vahetada.

Laadalisi tervitas peakorraldaja, õppejuht Eve Saumets, kes märkis, et valiku saab teha nii praktiliste kui ka akadeemilisemate õppeainete hulgast, kokku viieteistkümne kursuse vahel.

Esimene pääsuke teel kogukonna kooli poole

Eve Saumets rääkis, miks laada meelelahuslik külg on seotud praktilise ja kasulikuga. “Tahame noortes tekitada huvi maailma ja erinevate eluvaldkondade vastu. Tavatunnis ei pruugi seosed pärsieluga alati välja tulla, kui õpetaja just eraldi seda ei rõhuta. Leiame, et gümnaasiumi astmes võiks õpilasel olla rohkem valikuid. Teine suur eesmärk oli laadale kaasata kogukonna liikmeid, et siduda neid rohkem kooli tegemistega. Õpilane eelistab suure tõenäosusega valikkursust, mida pakub inimene väljastpoolt kooli, sest oma õpetajaid teatakse niigi hästi. Seekordne valikainete laat oli alles esimene pääsuke. Tahame muuta ka õppekava, et õpilasi pakkumiste ja valikutega harjutada.

Eve Saumetsa sõnul ei tule inimesed tihti ise selle peale, et nende töö või oskused võiksid olla põnevad jagada kooliõpilastega. Kuna õppejuhi korraldada oli laat esmakordselt, ei olnud tal tänavu veel piisavalt head ülevaadet, mis meie kogukonnas tegelikult olemas on ja kellele võiks kursuse koostamiseks ettepaneku teha.

Valikkursuseni jõudmise tee näeb välja selline, et esmalt teeb kool ettevõttele või konkreetsele inimesele ettepaneku kursuse loomiseks ja kui vaja, toetab ka idee vormistamist valikaineks ja vastavaks gümnaasiumi ainepassile. Kõikidest takistustest saadakse ühiselt üle. Koolirahvas on tänulik kõigile, kes tunnevad kooli tegemiste vastu huvi ja tahaksid kooli arengule kaasa aidata. Eve Saumets tunnistas, et on eesseisvate aegade pärast elevil, sest koostöö kogukonnaga sujub järjest paremini ja Elva gümnaasiumist saab arvestatav kogukonna kool. “Täna olen juba palju targem ja järgmiseks aastaks on mitmeid uusi mõtteid varuks,” rõhutas ta lootusrikkalt tulevikku vaadates.

Uuel aastal plaanitakse laadale kaasata veel rohkem kogukonna liikmeid ning pakkuda kursuseid, mida ei ole varem olnud. Elvakad ja teised vallaelanikud, kellel on häid mõtteid, teadmisi ja oskusi ning tahet gümnaasiumi arengusse panustada näiteks valikainete näol, võiksid Eve Saumetsaga ühendust võtta.

Tänavusel laadal jätkus kuulajaid-uudistajaid kõigile – linnaarhitekt Jaanika Saar tutvustas sisearhitektuuri kursust; pastor Peeter Tamm usundilugu “Elu suured küsimused”; riigiteaduste üliõpilane, Rannu noormees Egert Hainla tutvustas väitluskursust; direktor Tarmo Post kursust õpilasfirma loomisest; arendus- ja noorsootöö juht Tiina Lauri projekti kirjutamise kursust. Põhikooli abiõpetaja Kätlin Tatar kutsus draamakursusele, õpetaja Boris Veizenen kuulama Vene kultuurilugu ja õpetaja Tiiu Ruus pakkus õppida Saksa reiskeelt. Ka Johannes Musta programmeerimise ja Tiit Ustavi kodulookursus “Elva ajast aega”, kunstnik Anni Irsi “Kristallvaik ehtekunstis”, Reet Ollino kodunduskursus kui ka Kaja Kalmuse ja Janno Mäotsa eksperimentaalfüüsika- ja keemiaalane teadusteater pälvisid tähelepanu. Ajast aega on populaarne olnud OÜ Autosõidu pakutud autosõiduõpe. Lisaks olid kokkulepped ka seikluspargi instruktori ning lõpupeo korraldamise valikainete osas, paraku juhtus nii, et kursuste tutvustajad ei saanud töö tõttu kahjuks laadale tulla.

Kursused algavad teisel poolaastal, kõik kursused ei pruugi käima minna, üldjuhul võiks grupis olla vähemalt 12 inimest, mõnel puhul võib kõne alla tulla ka kümne huvilisega kursuse avamine. Reede (10. novembri) õhtuks peaksid kõik oma valikud teada andma.

Kui suurem jutukõmin oli vaibunud ja messiala tühjaks jäänud, kohtusin uuesti Märt Kaarliga, kes tunnistas, et jäi laadaga üldjoontes rahule. “Palju oli varemolnud kursusi, samas oli ka uut nagu näiteks sisearhitektuur, ettevõtluse kursus ja usundiõpetus. Mulle valikaineid vaja ei ole, aga uusi mõtteid tekkis ikka.”