Maarja-Liisa Maasik Intervjuu vilistlasega Maarja-Liisa Maasik
06. oktoober 2017Vaadatud 4705 korda

Maarja-Liisa Maasik
Autor: Erakogu

1. Millised on olnud olulisemad sündmused Sinu elus peale Elva kooli lõpetamist ja millega praegu tegeled (töö, pere, hobid)?

Ma lõpetasin Elva Gümnaasiumi 2010. aastal ning senised olulised sündmused seonduvad mul eelkõige kõrgkooli lõpetamise, erinevate karjäärivalikute ja -võimalustega ning otsusega taas Elvasse elama asuda. 
Pärast keskkooli lõpetamist asusin elama Tallinnas ja kõrgharidust omandama Sisekaitseakadeemias, täpsemalt finantskolledžis maksunduse ja tolli erialal. Pärast rakenduskõrghariduse omandamist, asusin kolmeks aastaks erialasele tööle Maksu- ja Tolliametis. Esimesed 1,5 aastat töötasin Maksu- ja Tolliameti kontrolliosakonna revidendina (praeguse nimetusega maksuaudiitor), kus lisaks ettevõtete maksukäitumise kontrollimisele, vedasin ka kontrolliosakonnas e-auditi kontrollimeetmete juurutamist ning olin Eesti-poolne kontaktisik Euroopa Komisjoni e-auditi ekspertgrupis. Kuna e-auditi teema hakkas mind üha rohkem ja rohkem huvitama, siis liikusin revidendi ametipositsioonilt edasi kontrolliosakonna arendustiimi arendusspetsialistiks. Arendusspetsialistina töötasin järgmised 1,5 aastat ning lisaks e-auditi meetmete juurutamisele asusin juhtima andmete töögruppi sellises projektis nagu Aruandlus 3.0, mis on Maksu- ja Tolliameti, Statistikaameti ning Eesti Panga ühisprojekt. Aruandlus 3.0 kasvas välja nelja ministeeriumi halduskoormuse vähendamise projektist "Nullbürokraatia" ning mille eesmärgiks on luua võimalused riigile vajalike andmete automaatseks liikumiseks otse ettevõtete poolt kasutatavatest raamatupidamisprogrammidest. 

2016. aastal otsustasin kolida Tallinnast tagasi oma kodulinna Elvasse. Kuna eelnev arendusspetsialisti töö oleks kaugtööna olnud väga raskendatud, siis otsustasin võtta vastu väljakutse erasektoris ning alates septembrist 2016 olen ettevõttes Merit Tarkvara AS populaarse palgaarvestusprogrammi Merit Palk arendusjuht. 

Kuna keskkoolis olin aktiivne Õpilasesinduse tegemistes, siis oli minujaoks loogiline jätkata sarnast tegevust ka Sisekaitseakadeemias, kuuludes Üliõpilasesindusse. Olin esinduse liige kogu oma õpingute perioodi ning viimasel aastal ka Üliõpilasesinduse juhatuse esimees. Peale akadeemia lõpetamist otsustasime aktiivsemate vilistlastega taasasutada Sisekaitseakadeemia Vilistlaskogu, mille juhatuse esimees ma ka alates aastast 2014 olen.  

Mis aga puudutab minu hobisid, siis 10-aastaselt alustatud laskespordiga ma küll aktiivselt viimasel neljal aastal pole tegelenud, kuid mis sellegi-poolest on hingelähedane siiani. Elva Laskespordiklubi ja laskurite tegemistele ning saavutustele elan jätkuvalt kaasa. Nüüd taas Elvas elades, katsun ka klubi tegemistes toetajana rohkem kaasa lüüa. 

Keskkooli ajal nakatusin ka fotograafiapisikusse, mis on minuga püsinud tänaseni ning paranemise märke pole näha. Pärast keskkooli lõpetamist avanes võimalus ka kõrghariduse omandamise kõrvalt lisaraha teenida populaarsete teleseriaalide Pilvede All ja Kelgukoerad võttetiimis fotograafi tööd tehes. Võttetiimi tööd ja teleseriaali tegemise telgitaguseid sain fotodele jäädvustada kokku pea 3 aastat. Mul avanes ka 2010. aastal Tartumaa Tervisespordikeskuses võimalus avada oma fotonäitus "Kelgukoerad pilvede all" tollase kunstikuu raames, kuhu tulid kohale ka Kelgukoerte seriaalis mänginud näitlejad kuna 9. hooaja lõpuosad filmiti just Elvas ja selle lähiümbruses. 

2. Mis on esimene mõte kui kuuled sõnu - Elva Gümnaasium?

Ühte konkreetset ja selget mõtet on raske välja tuua, aga kindlasti läheb mõte esmalt rändama tervele õpinguperioodile, alates 1.klassist kuni 12.klassini. Tulevad meelde mõned eredamad hetked ja olukorrad, klassikaaslased ja õpetajad, üritused mis korraldatud sai jne. 

Eriliselt on meeles minu mõlemad inglise keele õpetajad Galina Pustõlnik ja Saskia Arik ning minu 7.-12.klassi matemaatikaõpetaja Piret Toomeste, tänu kellede kohati karm aga tõhus õpetamismeetod on mind nii mõnestki hilisemast kokkupuutest inglise keele või matemaatikaga kergemini läbi aidanud. Sisekaitseakadeemias õpetatud kõrgema matemaatika loengutes polnud mul paraku eriti midagi uut õppida, sest kõik oli juba varasemalt keskkoolis omandatud. Loomulikult ei saa mainimata jätta Revo Lastikut, kes lisaks oma oskusele teha kuivavõitu ajalugu huvitavaks, suutis ka oma isiksuse ja huumoriga õpilased ära võluda, ja Helle Sauet, kelle nime mainimine juba toob positiivse muige näole. Samuti Leila Vaardt, kes küll püüdis vene keelt meile selgeks teha, kuid kellega tundides oli tihtipeale muud huvitavat arutada meie enda initsiatiivil kui seda vene keel kunagi üldse olla suutis. Eelnevatest kõige eredamalt on meeles meie gümnaasiumilennu klassijuhatajate duo Merike Allik ja Maiu Juurik, kes olid meile noortele pigem sõprade eest kui klassikalises mõttes õpetajad. 

3. Missugune õpilane Sa olid? Üks vahva juhtum kooliajast, meenutuseks õpetajatele ning teada saamiseks praegustele õpilastele ja õpetajatele.

Milline õpilane ma olin, oskavad õpetajad ja teised klassikaaslased võib-olla õigemini ja paremini öelda, kuid katsusin olla õiglane, eeskujulik, hoolas ja sõbralik teiste vastu, aktiivne koolielu huvitavamaks tegemises. Eks loomupäraseid kiikse ole ka mul nagu kõigil. Nooremana kogusin emotsioone väga palju endasse ja kui juba liiga palju neid oli, siis võisin justkui mitte nii olulisel hetkel liigselt ärrituda.

Kui vahva juhtum see tollal oli kui see juhtus, aga tagantjärgi on seda naljakas meenutada, kuidas 4. või 5. klassis õpetaja Pustõlniku inglise keele tunnis tunnikontrolli tehes spikerdamisega vahele jäin. Tegelikult spikerdas terve meie keelegrupp, aga oma tulipunase näo ja närveerimisega suutsin ainult mina õpetajale reeta, et midagi on valesti. Too õppeveerand oli mu käitumise ja hoolsuse hinne esimest ja vist ka viimast korda eeskujuliku asemel hea. Sama päeva söögivahetunnis tundsin kõigi õpetajate ees tohutut piinlikkust, mitte ainult õpetaja Pustõlniku. 

Vahvaid ja naljakaid seikasid ole teisigi.. näiteks see, kuidas gümnaasiumis bioloogiaõpetaja Tiia Kuresoo tegi mitu nädalat suurt reklaami ühele Rein Marani filmile "Põdra kuningriik", kuna üheks operaatoriks oli ka Elva kooli vilistlane Joosep Matjus, ning lubas meid tunni ajal filmiklassi viia, et seda vaadata saaksime. Kuivõrd olime see grupp, kes otsustas biloogia riigieksamit mitte teha ning seega oli ka motivatsioon, et bioloogiaõpikut avada, üsna madalseisus, siis hakkasime üks tund skandeerima kooris PÕD-RA-FIL-MI! PÕD-RA-FIL-MI!.. ning vaesel õpetajal ei jäänudki muud üle kui meid filmiklassi viia. (Loodan, et õpetaja võttis meie grupi tegemisi sama suure huumoriga nagu see mõeldud oli ning me suuri hingehaavu oma motivatsioonipuudusega talle ei põhjustanud..) 

Õpilasesinduse tegemised olid huvitavad ja õpetasid ürituste organiseerimist jmt. ÕE meeskonna ja meie mentori Marge Järveojaga alustasime õpilaskonverentside korraldamisega, kuhu kutsusime esinema Tartus tegutseva kõrgkooli esindaja tutvustamaks õppimisvõimalusi ning ka tuntud vilistlasi. Nii käisidki meil külas oma edulugusid rääkimas näiteks Mart Vendla kui ka Heidy Purga. 

4. Kas on midagi, mis seob Sind praegu Elva Gümnaasiumiga?

Tänasel päeval seob mind Elva Gümnaasiumiga kooli Vilistlaskogu, mille tegemistega ma samuti liitusin kui tagasi Elvasse kolisin. Hetkel üritan vilistlasi kooli käekäiguga kursis hoida Vilistlaskogu fännilehe haldamise läbi Facebooki, kuid kindlasti ei jää see ainukeseks panuseks. Usun, et kui kooli vilistlased kokku hoiavad, olenemata kus nad elavad või millega tegelevad, siis suudaksime üheskoos nii mõndagi ära teha. Eelkõige kooli heaks, aga ka siinse kogukonna jaoks laiemalt. 

Seega, kui ka teised vilistlased tahavad tagasi anda Elva koolile või kogukonnale laiemalt, siis on head mõtted ja aktiivsed algatused igati oodatud! Liitu ja räägi vilistlaskonnaga kaasa siin: https://www.facebook.com/ElvaKooliVilistlased/ 

5. Mis on Su elus veel tegemata, mida teha tahaksid, kui aeg ja raha poleks takistuseks?

Ma ei oskagi sellist unistust või eesmärki välja tuua, mille saavutamine oleks takerdunud aja või raha taha. Takistuseks saab olla ainult inimese enda tahtejõud. Kui su ümber on inimesed, kes sind julgustavad ja motiveerivad sind tegutsema ja olema tahtejõuline, siis küll leiad sa ka piisavalt materiaalseid vahendeid ja aega, et oma soovid reaalsuseks muuta.
 

6. Üks unistus või soov seoses oma vana kooli - Elva Gümnaasiumiga.

Ma loodan, et nii praegused kui ka tulevased õpilased oskavad õiglaselt väärtustada seda haridust, mida Elva Gümnaasiumist saada on võimalik. Keskkond väga kvaliteetse hariduse saamiseks on loodud, tuleb vaid ise tahta seda omandada. Kui ka vilistlased looksid omaltpoolt selle kontaktvõrgustiku ümber kooli, et tekiks tõeline kogukonna tunnetus, siis oleks kindlasti õpilastel lihtsam seda mõista, et kvaliteetne haridus ei võrdu eliitkoolides pakutavaga. Minu arvates on ainuke eelis eliitkoolidel see, et nad on suutnud tekitada oma õpilastes selle tunde, et kui kaks vilistlast kohtuvad, olemata eelnevalt üksteisega tuttavad, siis on neil ühtekuuluvustunne ja uhkus oma kooli üle nii tugev, et tihtipeale sellest ainuüksi juba piisab, et oma kaasvilistlast eelistada mõnele teisele inimesele näiteks töövestluse situatsioonis vms.