Uudised

Intervjuu vilistlasega Peeter Aan Vaadatud 4389 korda

23. märts 2017

Millised on olnud olulisemad sündmused Sinu elus peale Elva kooli lõpetamist?

Ma leian, et olen suhteliselt õnnelik inimene, sest minu elus on olnud päris mitmeid olulisi sündmusi. Esimesena tooksin välja laste sünnihetked ja neid hetki olen saanud kogeda tervelt seitsmel korral. Üks olulisemaid päevi on minu jaoks kindlasti päev, kui sai oma abikaasa kätt palutud ja meie kooselu ametlikult vormistatud. Lisaks pean väga oluliseks sündmuseks meie pere valimist 2016 aasta suurpereks ja sellega kaasnenud võimalust osaleda presidendi vastuvõtul 24.02.2017 Estonia kontserdimajas. Viimati nimetatud sündmused on kahtlemata ühed olulisemad hetked minu elus.

Kuna olen tegelenud ka terve oma teadaoleva elu spordiga siis nii mõnigi saavutus on selline, mida pean enda jaoks oluliseks, kuid kindlast ei ole saavutused spordis võrreldavad laste sünnihetkedega. Spordis olen saavutanud Eesti meistritiitli kulturismis, Fitnessi maailmameistrivõistlustel viienda koha, Politsei- ja Tuletõrje maailmamängudel jõutõstmises kolm kulda ja ühe pronksi, Rammumehe maailmakarikaetapil kaheksas koht, Baltimaade MV paarisrammumehel teine koht, valitud mitmel korral Tartumaa parimaks jõutõstjaks ning püsinud Eest rammumeeste tipus (esikolmikus) kümme aastat. Loomulikult on veel mitmeid erinevaid tiitleid ja võite mida siinkohal üles lugema ei hakkaks.

Millega praegu tegeled: töö, pere, hobid ....?

Kui päris ausalt vastata siis oma suure perega tegelemine ongi üks suur hobi. Minu arvates ei saa olla suure pere isa kui sa ei ole valmis seda võtma kui elustiili. Ei saa salata, et lastega seoses tuleb ette kõikvõimalikke ettenägematuid olukordi, mis kõik ei ole just alati positiivset laadi. Samas rasketena tunduda võivad hetked kõik ununevad kui näed laste rõõmu silmades ja tunned nende käsi ümber oma kaela. Kaasa tuleb võtta ikka see positiivne pool ja ega sellest laste kasvatamisel puudust tule, neid hetki tuleb lihtsalt osata nautida.

Hobiks on saanud sujuvalt ehitamine, sest olen püüdnud ikka oma majas enamus tööd ise ära teha. See on küll aeganõudev protsess kuid see-eest on aega ideid rohkem seedida ja lõpptulemus saab kindlasti väga hea. Hobiks on kogu meie perele ka liikumine ja sportimine. Käime lastega aeg – ajalt matkamas, talvel kelgutamas, soojemal perioodil ratastega sõitmas ja looduskaunis kohas pikniku pidamas.

Mis aga töösse puutub siis igapäevaselt töötan Politsei – ja Piirivalveametis, Lõuna prefektuuris, eriettevalmistuse vaneminstruktorina. Mis lahtikirjutatult tähendab, et õpetan politsei ja piirvalveametnikele millal on neil seadusest tulenevalt õigus kasutada tulirelva ja millal teisi relvi (teleskoopnuia, gaasi) või käeraudu ning kuidas neid ka praktikas reaalselt kasutada. Veel õpetan ka turvataktikat, et kuidas liikuda hoones ja kuidas peatada ohutult sõidukit ning teostada kinnipeetud isikule turvakontrolli. Peale õpetamise koordineerin kogu nimetatud teemat kogu Lõuna prefektuuris (kokku kuues maakonnas). Aastast 2004 olen Lõuna prefektuuri masside ohjamise (märulipolitsei) üksuse juht. Aastast 2005 koolitan abipolitseinike ning aastast 2013 olen Sisekaitseakadeemias koosseisuväline õppejõud laskealase väljaõppe teemal.

Mis on esimene mõte kui kuuled sõnu – Elva Gümnaasium?

Esimesena seostub mõte, et minu lapsed õpivad Elva Gümnaasiumis. Loomulikult tekib ka soe ja kodune tunne, sest see on ju minu kodukool. Samuti meenub hoone, mingid seigad ja mõned kindlad õpetajad.

Missugune õpilane Sa olid? Üks vahva juhtum kooliajast, meenutuseks õpetajatele ning teada saamiseks praegustele õpilastele ja õpetajatele.

Seda peaks ilmselt küsima õpetajatelt ja klassikaaslastelt, kellega koos sai õpitud. Ise näen ennast algklassides suhteliselt elava lapsena, et mitte öelda pisut ülemeelikuna. Eks sinna aega jäävad ka mõned krutskid, mis koolilapsele kohased ei olnud. Hilisemats klassides olin enda arvates ikka suhteliselt rahuliku käitumisega. Ilmselt sai oma suurem energia sportimisse suunatud. Õppeedukus sõltus rohkem enda kätte võtmisest, oli aeg kui õppeedukus ei olnud kõige parem, kuid kui oli vaja kokku võtta suutsin õppida ka üle keskmise hästi. Loomulikult olid ka omad lemmikud tunnid nagu kehaline kasvatus ja õppeainena oli minu lemmikuteks bioloogia ja anatoomia.

Kas on midagi, mis seob Sind praegu Elva Gümnaasiumiga?

Täna seob mind

Elva Gümnaasiumige see, et minu vanem laps on juba lõpetanud Elva Gümnaasiumis põhikooli ja suundunud õppima Nõo Reaalgümnaasiumisse ja vanuselt kolm järgmist last õpivad hetkel Elva Gümnaasiumis Tartu mnt hoones.

Spordi poolelt meenub, et kui tegelesin võistlusspordiga siis minu suurem hulk higi sai valatud just Elva Gümnaasiumi spordikooli ruumides nii kulturismi kui ka rammumehe spordiga tegeledes ja võistlusteks valmistudes.

Mis on Su elus veel tegemata, mida teha tahaksid, kui aeg ja raha poleks takistuseks?

Antud küsimuse on püstitatus natuke ulmeline, sest nii ilmselt pole võimalik, kuid miks mitte unistada. Seega kõige suurem unistus on ehitada lõplikult valmis meie kodu ja selle ümbrus ning seejärel võtaks ette paar mõnusat koguperereisi.

Üks unistus või soov seoses oma vana kooli - Elva Gümnaasiumiga.

Minu suur soov oleks see, et Elva Gümnaasiumist saaks lapsed ennekõike väga hea hariduse ja Elva kooli lastel oleks võimalik sportida paremal tasemel. Täna sooviks ennekõike Elva kooli lastele ujulat ja häid treenimisvõimalusi ka sisetingimustes.