Uudised

Edu tagab igaühe panus Vaadatud 4666 korda

13. veebruar 2017

Elva gümnaasiumi kodanikukaitse õppesuuna hing ja eestvedaja major Kalle Kõlli oli eelmisel aastal rahuvalvemissioonil Liibanonis Eesti kontingendi ülem. Elvas elab ta aastast 2000.

Milvi Kapaun, Elva Postipoiss 4. veebruar 2017

Miks otsustasite kodanikukaitse õppesuuna edendamise Elva koolis enda peale võtta?

Kolm aastat tagasi palusid toonane direkor Matti Kangor ja õppejuht Anneli Kähr abi õppesuuna käivitamisel. Tegemist oli äärmiselt huvitava ülesandega ning kummalisel moel haakus see ka minu teenistusülesannetega Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes. Kuna meie maaväe põhikursuse kadetid saavad oma õpingute lõpus ka riigikaitse õpetaja kutse, siis otsisingi tollel hetkel neile sobivat lahendust, kuidas riigikaitse õpetaja töö aspekte tutvustada. Lähtudes enda kogemustest ja teenistuses vajaläinud oskustest ning väärtustest, sai kokku pandud suunapõhiste õppeainete nimekiri ja eesmärgid. Kodanikukaitse õppesuund Elva koolis on suurepärane näide efektiivest kogukondlikust koostööst, kuhu panustavad oma aega ja ideid väga paljud inimesed.

Kuidas riigikaitse suunal praegu Elva gümnaasiumis läheb ja missugused plaanid on edaspidiseks?

Kodanikukaitse on viimase kolme aasta jooksul olnud kooli kõige populaarsem õppesuund ja see on kindel märk, et liigume õiges suunas. Jätkuvad õpingud suunapõhistel kursustel: kodanik ja ühiskond, suhtlemispsühholoogia, enesekaitse, vetelpääste, küberkaitse, esmaabi, riigiakaitseõpetus, sõjaajalugu, erialane inglise keel, füüsikalised ülesanded riigikaitses, toksikoloogia ja mürgid ning kodanikueetika kirjanduses. Kevadsemestril toimub veel meediakoolitus, maastikuvõistlus Tornist Torni ning talvine ja suvine välilaager. Edasised arengud sõltuvad ennekõike kooli- ja omavalitsusjuhtidest. Vaimusilmas näen kodanikukaitse õppesuunal piisavalt potentsiaali, et sellest võiks kunagi välja kasvada üleriigiliselt õpilasi tõmbav kool. Julgen kahelda, et meil õnnestub lähimas tulevikus konkureerida reaalsuunal näiteks Nõo reaalgümnaasiumi või Hugo Trefneri ja humanitaarsuunal Miina Härma gümnaasiumiga, küll aga võiks meil Elvas olla näiteks aastal 2025 President Lennart Meri nimeline riigiteadustele spetsialiseerunud gümnaasium.

Kuna küpses otsus elukutse valikul?

Olen sündinud, kasvanud ja ajateenistuse läbinud Võrus. 16-aastasena sai minust Kaitseliidu Võrumaa Maleva liige. Samal aastal käisime maleva rühmaga Lätis toonasel meie regioonis suurimal õppusel Baltic Challeange 96. See oli aeg, kui tekkis veendumus, et sõjavägi on koht minu jaoks.

Pärast Kreutzwaldi gümnaasiumi lõpetamist tundus loogiline valik ajateenistus Kaitseväe Lahingukoolis ning seejärel Kõrgema Sõjakooli põhikursus ja aastal 2010 lõpetasin Sõjakooli magistriprogrammi. Teenistus Kaitseväes pakub väga palju võimalusi erinevateks täiendkoolitusteks. Üks erilisemaid on kindasti aastal 2002 läbitud USA Merejalaväe ohvitseride kursus Quanticos Virginia osariigis.

Missugune on olnud teie elukäik karjääriredelil?

Esimesed kümme aastat oma ohvitserikarjäärist olin seotud Mereväega ning täitsin erinevaid ametikohti Rannakaitsekompanii rühmaülemast Mereväebaasi staabiülemani. Viimased kuus aastat olen seotud Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes õppetöö korraldamisega. Hetkel õpin Balti Kaitsekolledžis vanemstaabiohvitseride kursusel ning praeguste plaanide kohaselt jätkan kursuse lõppedes teenistust lektorina sõjalise juhtimise ja pedagoogika õppetoolis.

Kus oli esimene missioon ja mis teid selles ametis köidab?

Minu esimene missioon oli aastal 2007 Afganistanis, kus teenisin Kandahari provintsis NATO väeüksuse Lõuna regiooni staabis juhtimiskeskuse staabiohvitserina. Missioonil on oluline mõista seda, et juhus on pime ning juhtuda võib mida iganes. Oluline on keskenduda konkreetselt oma ülesannetele. Missioonil tagab edu ennekõike professioonaalne suhtumine ning pidev keskendumine oma üksusele ja ümbritsevale olukorrale ning kokkuharjutatud tegevustele. Missioonil tuleb eriliselt esile meeskonnatöö olulisus. See ongi just see, mis köidab paljusid – tugev grupi side ning igaühe individuaalne panus ühise eesmärgi saavutamise nimel tagab üksuse edukuse.

Missugune on olnud paljudest rahuvalvemissioonidest teie jaoks kõige erilisem?

Liibanoni missioon 2016. aastal oli minu jaoks eriline juba selle pärast, et olin Eesti kontingendi ülem. Selline usaldus on iga ohvitseri jaoks suur au ning samas ka äärmiselt huvitav ja vastutusrikas ülesanne. On omajagu suhtelmist nii kohalike kui liitlastega (hetkel panustab ÜRO missiooni Liibanonis 40 riiki) ning samuti on see suurepärane võimalus oma riigi ja Kaitseväe tutvustamiseks.

Sageli tuleb teil ka jõuluaeg kodust eemal viibida ja mängida jõuluvana lõunamaa lastele...

Liibanonis oli meie üksuse vastutusalal ka üks kristlik küla, Ayn Ibil. Küla laste jõulupidu nägi välja selline, et kõik vanemad ja vanavanemad valisid kohalikust mänguasjapoest välja kingitused lastele ning mänguasjapood hoolitses juba kõige ülejäänu eest. Ja kingitusi oli tõeliselt palju! Iga laps sai rohkem kingitusi, kui jõuluvanale korraga sülle mahtus. Asjaolu, et kohalikud kutsusid meid sellise ürituse läbiviimisele appi, näitab väga häid suhteid kohalike ja rahuvalvajate vahel.

Mis on teie jaoks puhkus?

Puhkus on võimalus võtta korraks aeg maha igapäevastelt kiiretelt toimetustelt. Käia perega reisimas või teha koduses majapidmises ära mõned venima jäänud tööd.

Missioonil Liibanonis Siime-Iiri pataljoni põhibaasis. Foto Hille Hanso