Uudised

Intervjuu vilistlasega Kalle Sepp Vaadatud 6350 korda

26. jaanuar 2017

1. Millised on olnud olulisemad sündmused Sinu elus peale Elva kooli lõpetamist?
Lõpetasin Elva Gümnaasiumi (toonase Elva Keskkooli) 1979. aastal. Olulisemateks
sündmusteks elus peale keskkooli lõpetamist võin lugeda Tartu Ülikoolis õppimise ja
selle lõpetamise kahel erialal, pere loomise ja tütarde sünni ning töö erinevatel
ametikohtadel nii kodulinnas Elvas kui Tallinnas.
Hiinlaste üks vanasõna ütleb : „ Annaks saatus Sulle elada pöördelistel aegadel „ . Meie
põlvkonnal, kaasaarvatud minul, on olnud see õnn ja meil on olnud võimalus ise
aktiivselt osaleda meie oma riigi ning omavalitsuste taastamisel ja arendamisel. Mul on
olnud au olla valitud nii Elva kui Tallinna Linnavolikogu liikmeks ja töötada Elva
linnapea ning hiljem Tallinna linnavalitsuse liikmena. Eriline kogemus oli juhtida ligi 10
aastat omaaegset Eesti suurimat konverentsikeskust ning osaleda selle arendamises
kaasaegseks, multifunktsionaalseks, nüüdseks Solaris Keskuseks Tallinnas.
Kindlasti on oluline ka minu praegune töö Tallinna Arengu-ja Koolituskeskuse
juhatajana, kus lisaks erinevatele rahvusvahelistele koolitus-ja arenguprojektide
läbiviimistele olen eriti uhke meie Aafrikas (Ugandas) korraldatava eduka
arengukoostööprojekti ning selle nüüdseks 2-aastase jätkuprojekti juhtimise üle.
Kas oleksin 1979. aastal, pärast kooli lõpetamist võinud ette kujutada, et hakkan kunagi
juhtima koostööprojekti Aafrikas ja arendama seal turismi ning avalikke teenuseid?!

2. Millega praegu tegeled: töö, pere, hobid ....?
Minu elu väga tähtsaks osaks on abikaasa ja tänaseks juba täiskasvanud tütred, kellest on
kasvanud haritud ja tublid maailmakodanikud ning suurepärased inimesed. Ning muidugi
pakub suurt avastamisrõõmu ja väljakutseid kohanemine uue – vanaisa - rolliga !
Hobi korras üritan jõudumööda külastada treeningsaali ning käia abikaasaga võimalikult
sageli teatris, kinos ja kontsertidel, mida Tallinna ja Eesti kultuurikalender pakub.
Vähemalt kord aastas võtame ette reisi mõnda Euroopa kultuurilinna.
Tähtis koht minu elus on lemmikloomadel ning elu ilma oma kassita ei kujuta ettegi.

3. Mis on esimene mõte kui kuuled sõnu - Elva Gümnaasium?
Esimesena kangastub ikka nn. „oma, vana koolimaja“ Taru mnt 3, kõik toredad õpetajad
eesotsas meie klassijuhataja Asta Haameri ja direktor Edgar Kurega ning muidugi
unustamatud klassi- ja koolikaaslased.

4. Missugune õpilane Sa olid? Üks vahva juhtum kooliajast, meenutuseks õpetajatele
ning teada saamiseks praegustele õpilastele ja õpetajatele.
Õppeedukuselt olin küll klassi paremate hulgas, kuid mõeldes tagasi toonasele
õppimisele, siis pingutatud sai kahjuks liialt vähe. Tagantjärele targana on kahju, et
näiteks ajalooõpetaja Ants Tasuja või kirjanduse õpetaja Uno Kuresoo tundides juba tol
ajal huvitavaid ainekäsitlusi piisavalt tähele panna ei osanud. Tänasel päeval koolipinki
istudes võtaks küll pakutavat kordades tõsisemalt.
Muidugi oli suur ning oluline osa koolis toimunud tegemistes ka erinevatel õppimise
välistel tegevustel, suurematel või väiksematel (meie jaoks) vahvatel vahejuhtumitel,
milledest paljud sageli ka õpetajatele meelehärmi valmistasid. Kuna need reeglina
lõppesid kas märkuse või mõne muu väiksema karistusega, mida ka minul kogunes
piisavalt palju, siis on vist õigem jätta need pigem meenutamiseks kooli
juubelikokkutulekutele.

5. Kas on midagi, mis seob Sind praegu Elva Gümnaasiumiga?
Elva Gümnaasiumiga seovad mind hetkel kõige rohkem armsad mälestused ja parimad
sõbrad kooliajast, harvad kohtumised mõnede veel praegugi koolis töötavate
pedagoogidega ning muidugi Elva kooli juubelikokkutulekud.

6. Mis on Su elus veel tegemata, mida teha tahaksid, kui aeg ja raha poleks takistuseks?
Õnneks on minu senine elukäik olnud piisavalt vaheldusrikas, mitmekesine ja pingeline
ning suurem osa kunagistest soovidest või unistustest on teostunud. Kindlasti soovin
rohkem koos olla oma pere, laste ja muidugi oma lastelastega.
Ning tõepoolest kui, siis võimalusel oma silmaga näha raskekaalu profipoksi tiitlimatši.

7. Üks unistus või soov seoses oma vana kooli - Elva Gümnaasiumiga.
Ma soovin, et kõik Elva Gümnaasiumi lõpetajad tunneksid uhkust oma kooli, oma kooli
õpetajate ja Elva koolist kaasa saadud hariduse ja harituse üle. Ja muidugi praeguses
ümberkorralduste ja muutuste ajas soovin, et Elva Gümnaasium ikka püsiks ja kestaks.

Lugupidamisega
Kalle Sepp