Uudised

Intervjuu vilistlasega Jaanus Järveoja Vaadatud 5296 korda

05. jaanuar 2017

1. Millised on olnud olulisemad sündmused Sinu elus peale Elva kooli lõpetamist?
Tööalaselt.
Lõpetasin 1981. a. Elva KK ja asusin õppima TÜ (TRÜ) rakendusmatemaatika erialale.
Lõpetasin 1986. a. ja asusin tööle Nõo KK arvutuskeskuses insener-programmeerijana.
Asusime välja töötama matemaatika õppeprogramme arvutitel.
1992. aastal kandideerisin Nõo Reaalgümnaasiumi (endine Nõo KK) direktoriks ja töötan
sellel kohal ka praegu.
Pere.
Abiellusin 1990. aastal, mul on kaks poega (s.1990, 1994) ja tütar (s.1993).
2. Millega praegu tegeled: töö, pere, hobid ....?
Töötan jätkuvalt Nõo RG direktorina. Lisaks olen aastast 1993 kuulunud järjepidevalt
Nõo vallavolikogu koosseisu ning aastast 2005 olen Nõo vallavolikogu esimees.
Vabal ajal meeldib tegeleda spordiga. Kevadel, suvel on põhialaks jalgrattasõit,
saalihooajal pallimängud (korvpall, võrkpall, sulgpall). Rattaspordis on hooaja jooksul
ca 15 starti, korvpallis, võrkpallis võistlen ainult õpetajate võistlustel ja vabariiklikul
pereturniiril. Õpetajate korvpalliturniiril saavutasime 2016. aastal esimese koha (oleme
osalenud 22 aastat ja siiani olime võitnud 4 II ja 4 III kohta). Tallinnas üle 10. korra
toimunud pereturniiril võitsime viimati II koha (võistkonnas 4 Elva kooli vilistlast). 10
korda on õnnestunud võita Eesti omavalitsusjuhtide spordimängudel (toimub nii suvel kui
ka talvel ja alati on seal kavas 10 erinevat ala).
Mulle meeldib vaadata ajalugu käsitlevaid saateid ja lugeda sama valdkonna raamatuid,
artikleid. Aeg ajalt panen ennast proovile mälumängus, ristsõnade ja sudokude
lahendamisel. Meeldib käia ka teatris, vahel ka kinos.
Elame Nõos oma majas ja eks sellega seoses on ka tegemist oma jagu.
3. Mis on esimene mõte kui kuuled sõnu - Elva Gümnaasium?
Kirjandus! Ilus aeg nooruspõlves!
Alati, kui loen, kuulen sõnapaari „Elva Gümnaasium“, muutun tähelepanelikuks.
4. Missugune õpilane Sa olid? Üks vahva juhtum kooliajast, meenutuseks õpetajatele
ning teada saamiseks praegustele õpilastele ja õpetajatele.

Olin nelja-viieline õpilane ja käitumise osas jäid õpetajad üldjuhul rahule (nii ma
vähemalt mäletan). Mis ei tähenda, et ei oleks olnud piiride kompamist ja vahel ka nende
ületamist.
Ilmselt ei olnud pedagoogid rahul juhtumiga, kus neil tekkis plaan minust teha kooli
komsomolikomitee esimees. Otseselt ma keelduda ei tahtnud (ei julgenud?) ehk
hääletamiseks minu kandidatuur üles seati. Aga kui tavaliselt tehakse kampaaniat häälte
saamiseks, siis mina koos vennaga (ja lähema sõpruskonnaga) tegime kihutustööd, et
minu poolt keegi ei hääletaks. Kampaania oli väga edukas.
Põhikooli lõpuklassi aegadest meenub juhtum seoses sellega, et olin kooli õpilaskomitee
esimees. Tol ajal olid ühtsed nõudmised õpilaste riietuse osas, seda ka kontrolliti ning
meil oli käsil nädal, mille põhisisu oli koolivormi propageerimine (aga ka kontroll).
Sellega seoses tulid kooli külalised, et tutvuda nii toreda õpilasalgatusega. Aga nädala
üheks sündmuseks oli ka õhtune pidu. Kuna elasin Kongutas, siis ööbisin sellistel
puhkudel klassivenna juures. Nii tulingi järgmisel päeval kooli samade riietega, millega
eelmisel õhtul peol olin. Ja peol ei olnud ma muidugi koolivormis. Ning siis kutsuti mind
külalistega kohtuma ja rääkima, kuidas me propageerime koolivormi kandmist. Väga
hästi ma seal end ei tundnud.
Abituuriumiaasta sügisel sattusin mootorrattaga väga raskesse liiklusõnnetusse ning
seetõttu koolis 2,5 kuud ei käinud. Aga õppisin kodus, saatsin kirjalikke töid ja õpetajad
käisid ka kodus, et saaksin vastata. Ants Tasujale vastasin ajalugu telefoni teel! See oli
suur vastutulek, aga ka usaldus. Kinnitan, et ma õpetajate usaldust ei kuritarvitanud.
Meenutan sellega seonduvat päris sageli ja olen väga tänulik koolile, õpetajatele sellise
erikohtemise (ehk individuaalõppe) eest.
5. Kas on midagi, mis seob Sind praegu Elva Gümnaasiumiga?
Vilistlase staatus jääb mind alati siduma ja soovin ikka, et Elva koolil hästi läheks.
Täpsustan ausalt, et peaaegu alati. Kui näiteks pallimängus kohtuvad Elva G ja Nõo RG
õpilased, siis olen ajateguri mõjutuste tõttu enda poolt juhitava kooli õpilaste poolt. Usun
ja loodan, et mind selle eest hukka ei mõisteta. Aga kui õpetajate võrkpallivõistlustel Elva
mängib, olen ikka häälekalt neile kaasa elanud (v.a. siis, kui nad meiega kohtuvad). Ja
mul on väga hea meel, et Elva õpetajad Marek Pihlaku eestvedamisel viimastel aastatel
väga edukalt on seal esinenud.
Seob ka see, et vennalapsed seal on õppinud ja õpivad. Ning loomulikult ka see, et Elva
Gümnaasiumist on Nõo Reaalgümnaasiumisse igal aastal õppima asunud VÄGA tublisid
õpilasi. Tänan siin kohal Nõo Reaalgümnaasiumi direktorina Elva Gümnaasiumi nende
noorte hea ettevalmistuse eest!
6. Mis on Su elus veel tegemata, mida teha tahaksid, kui aeg ja raha poleks takistuseks?
Eespool jätsin meelega märkimata, et meile meeldib suviti reisida. Siit tuleb ka vastus
antud küsimusele. Reisida kaugetesse ja põnevatesse kohtadesse- Norra, Jaapan, USA,
… .
7. Üks unistus või soov seoses oma vana kooli - Elva Gümnaasiumiga.
Et saaksin osaleda Elva Gümnaasiumi 150. aastapäeval! Siin on selge soov ja siht oma
koolile ning ka üks pisut varjatud lootus isiklikus plaanis.
Kasutan võimalust tänada Elva kooli selle ilusa aja eest nende 8 aasta jooksul, kui
ma koolis käisin (alates 4. klassist)! Me teame milline oli riigikord ja valitsev
ühiskondlik kord Eestis. Oli tegevusi, mida ei õpilased ega õpetajad heaks ei kiitnud,
aga sellele vaatamata ei mäleta ma, et õpilased oleks olnud hirmus õnnetud või
stressis. Mida kahjuks tänapäeval statistika üha rohkem haridusega seoses välja
toob. Muidugi ei saa öelda, et selles on süüdi kool/õpetajad. Muutunud on
sotsiaalsed suhted, majanduslik kord, tehnoloogia, … . Kõik see mõjutab ka
haridust ja avaldab mõju (vastumõju) koolide püüdlustele.
Soovin Elva Gümnaasiumile kordaminekuid ja edu!
Jaanus Järveoja (lõpetanud 1981. aastal)