Uudised

Intervjuu vilistlasega Maano Koemets Vaadatud 5473 korda

08. november 2016

1. Millised on olnud olulisemad sündmused Sinu elus peale Elva kooli lõpetamist?

1986-ei õnnestunud mul Tartu Ülikooli juurateaduskonda pääseda, läksin tööle

1988 – abiellusin

1990- sündis poeg

1994 –sündis tütar

1997-asusin tööle kohalikus Rannu vallavalitsuses, maanõunikuna

1998-astusin Tartu Ülikooli avatud ülikooli õppima õigusteadust

2000-Rannu vallavalitsuses majandusnõunik

2003-lõpetasin õigusteaduse bakalaureuse kraadiga nominaalajaga

2009-Rannu vallavalitsuses vallavanem

2. Millega praegu tegeled: töö, pere, hobid ....?

Olen vallavanem Rannu vallavalitsuses, sinna läheb kogu minu tööaeg. Olen abielus

alates 1988, abikaasaga on mul vedanud. Lapsed on täiskasvanud, poeg töötab Eestis

telekommunikatsiooni valdkonnas, tütar lõpetab kõrgkooli hiina keele ja majanduse

erialal 2017. aastal. Mõlemad lapsed õppisid (tütar veel õpib) Ühendkuningriigi

kõrgkoolides, hea et saime seda huvitavat kogemust neile võimaldada. Viimastel aastatel

on hobiks vana maamaja renoveerimine, alates põrandatest kuni akende taastamiseni.

Sinna kulub palju vaba aega, aga tagasi saab hea tunde ja füüsilise koormuse. Film, teater

ja kontserdid, pigem tarbin mõõdukalt ja valikuliselt, peab olema midagi, mis raputab või

paneb mõtlema, annab tõuke emotsionaalselt. Meeldib ka huvitavaid sööke valmistada

külalistele ja ka perele.

3. Mis on esimene mõte kui kuuled sõnu - Elva Gümnaasium?

Minu keskkool. Koolikaaslased. Suur koolimaja.

4. Missugune õpilane Sa olid? Üks vahva juhtum kooliajast, meenutuseks õpetajatele

ning teada saamiseks praegustele õpilastele ja õpetajatele.

Olin alguses võõras, sest teised olid koos lõpetanud põhikooli, mina tulin Rannu koolist.

Aga võeti kiiresti oma klassikaaslaste poolt omaks. Hoidsime kokku kui vaja. Igav ei

olnud, alati oli midagi toimumas. Õppimises olin keskpärane, ei väärtustanud ehk

piisavalt seda, et õpin enda jaoks. Alles viimases klassis hakkasin pingutama, sest tuli ju

edasi õppida. Kuna käisin Rannust, siis koolivälisest elust väga osa ei saanud, tuli

arvestada transpordiga. Mulle meeldis ainetest kõige enam ajalugu, seda andis õpetaja

Tasuja. Ka kirjandus oli mulle sobiv. Humanitaarseks oma huvides olen ka hiljem jäänud.

Klassijuhataja oli õpetaja Treial (keemia), tore noor mees, aga see aine mulle ei sobinud

eriti. Klassis oli alati keegi kes tegi alati elu lõbusaks ja huvitavaks, eriti keemias

katsetega, klassiõhtul või linnapeal. Väga oluline osa oli kooliajal välismaa muusika,

selle hankimine, vahendamine, müümine. Ise ei tegelenud, aga olin kuulaja ja tarbija üsna

suures mahus.

Tuleb meelde seik, kus viimases klassis mul autojuhilube veel ei olnud, vanus oli veel 17,

aga autoga mulle sõita meeldis, vanemad ka väga ei keelanud. Mul oli vaja ka õhtul

klassikaaslaste juures käia Elvas. Võtsin vanema venna load (tema oli ise kaugel

Venemaal sõjaväes siis). Miilits peatas meid Elva jaama lähedal asuva restorani taga

parklas ja küsis lube. Andsin siis venna load, uuris ja puuris neid ja kõik oli korras, olen

vennaga suhteliselt sarnane. Kasutasin siis neid veel mõni aeg, kuni omad kätte sain.

Tagantjärgi mõtlen et ju siis oli omavaheline suhtlemine nii tähtis, et ei pidanud paljuks

riskida.

5. Kas on midagi, mis seob Sind praegu Elva Gümnaasiumiga?

Hetkel mitte, tööalaselt olen ikka kursis, mis toimub.

6. Mis on Su elus veel tegemata, mida teha tahaksid, kui aeg ja raha poleks takistuseks?

Jätan selle enda teada

7. Üks unistus või soov seoses oma vana kooli - Elva Gümnaasiumiga.

Soovin Elva Gümnaasiumile ja tema õpetajatele pilvitut tulevikku.