Uudised

Intervjuu riigikaitseõpetaja Tõnis Assoniga Vaadatud 7087 korda

04. märts 2016

Tõnis Asson on mees, kes peale mitmete erialade jõudis seoses Eesti vabariigi taasiseseisvumisega sõjaväelase erialani, ning viimasest saadud kogemuste ja teadmiste põhjal õpetab  hr Asson kooliõpilasi riigikaitsetunnis, seda ka Elva Gümnaasiumis.

Missugune on olnud Teie haridustee?

Haridustee on olnud käänuline: alustasin kirjaoskamatuse likvideerimist aastal 1967 tollases kaheksaklassilises Keeni koolis Valga rajoonis. Ilma erilise pingutuseta õnnestus põhikool lõpetada nominaalaja piirides suvel 1975. Koolitee sellest lõigust on valminud ka vastav jutustus.

http://keeni.edu.ee/kool/images/dokumendid/kroonika/meenutades_keeni_pohikooli_aastatel_1967_1975.pdf

Arvestades maalähedust, valisin koolitee jätkamiseks keskmisest erilisema õppeasutuse ja astusin agronoomi erialale Antsla sovhoostehnikumis. Lõpetasin tehnikumi kolme aasta ja kuue kuu pärast paremate näitajatega, kui isegi ootasin. Vaatamata vähestele pingutustele, ähvardas pidevalt kiitusega (punase diplomiga) lõpetamine, kuid surusin kiusatuse maha ja organiseerisin hinnetelehele paar kolme. Antsla-teemaline kirjutis on ilmunud kogumikus „Ja voogab kuldne põld…” (Lidya Tee, 2013, Haapsalu trükikoda). Kõrgharidus sai omandatud Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes (KVÜÕA) juba aastaid hiljem, millele järgnes Balti kaitsekolledži (BDCOL) vanemstaabiohvitseride kursus.

Kuidas jõudsite erialavalikuni?

Olen proovinud mitmeid erialasid, kuid tõelise kutsumuseni jõudmiseks tuli pikk tee maha käia. Siinkohal aitas kaasa Eesti vabariigi taasiseseisvumine.

Milline on Teie arvates ideaalane õpilane?

Loominguline, heatahtlik, kohusetundlik, isamaale ja koolile lojaalne, aktiivne ja positiivne.

Milline on Teie õpetamisstiil?

Lähtun lihtsatest faktoritest: erialane pädevus, intelligentne huumor, positiivsus, optimism ja respekt (lojaalsus) õpilaste vastu.

Mis Teile meeldib õpetajaameti juures kõige rohkem?

Mitmekesisus ja võimalused suhelda noorte inimestega, kelle kätes on tulevane Eesti vabariik.

Meenutage  mõnd humoorikat seika seoses õpilastega.

Seikade meenutamisest ei piisa, neid on piisavalt palju ja huumor on lahutamatu osa tunni andmisest.

Missuguseks hindate õpilaste suhtumist õppetöösse?

Raske on üldistada, kuna siin loevad mitmed tegurid. Ka koolid on erinevad. Koolides õpib veel põhjendamatult palju õpilasi. Optimistina arvan, et reformidega on sedagi probleemi võimalik lahendada. Pean silmas seda õppimise värki, sest ükski seadus ei käsi õppida, vaid koolis tuleb käia. Mina omal ajal küll käisin, ja vahel jala ning vahel bussiga, kuigi seda tegevust nimetatakse juba sõitmiseks. Tegelikult hindan olukorda tervikuna ehk üldistades „heaks“ teatud miinusega. Arenguruumi veel on.

Missuguseid soovitusi seoses õppetööga õpilastele annate?

Õppetöö tegemisel tuleb alustada kohe või varem, mitte oodata viimast minutit. Asju peaks hindama pikas perspektiivis ning kasuks tuleb fantaasia – oskus mõelda teisiti. Paljuski tuleb aru saada, et koolis pole kõige tähtsam tuupimine ning kõrge tulemuse saamine iga hinna eest, ja nagu seda tulemust oleks kellegil teisel vaja. Parim on, kui pingutus ja tulemus on tasakaalus ning jääb veel üle teatud varu. Kool on kasvamise ja arenemise koht ning see tuleb positiivse tulemusega ära teha. Seejuures kohtab erinevaid õpetajaid, kellest kõik ei pruugi meeldida. Ka nendega tuleb koostööd teha. Reaalses elus on määravaks oskus hakkama saada ja probleeme lahendada, mitte virisemine ega teiste süüdistamine. Keegi ei hooli seejuures hinnetelehest.

Kus olete oma elu jooksul töötanud?

Nagu eespool mainitud, olen proovinud erinevaid ametikohti: agronoom, autojuht, insener, ehitaja, eraettevõtja ja sõjaväelane ning õpetaja. Elanud ja töötanud mitmel pool üle Eesti.

Missuguseid oskusi ja teadmisi vajate oma töös?

Sõjaväelasena on vaja rohkem spetsiifilisi oskusi kui teadmisi, mis ei välista tugevat teoreetilist laialdast põhja. Riigikaitseõpetajana tuginen elu jooksul omandatud teamistele ja kogemusele. 

Missuguseid tööülesandeid täidate praegu?

Antud perioodil olen reservis ega ole tegevteenistuses ning saan töötada mitmes koolis riigikaitseõpetajana.

Kuidas on Teie tööst kasu teistele inimestele ja ühiskonnale?

Kasu on otsene ja vahetu, kuna arendan noortes isamaalisust ning kasvatan neid protsessi käigus. Õpetan praktilisi oskusi osalemaks vajadusel oma riigi ja lähedaste kaitsel.

Missugused on selle töö head ja halvad küljed?

Häid külgi on loomulikult rohkem: uued näod, uued väljakutsed, uued arengud, uued võimalused, kogemuse akumuleerumine, positiivne tulemus ja tagasiside ning rõõm tehtud tööst. Ka rahaline kompensatsioon igapäevaste arvete maksmisel tuleb kasuks. Kõige halvemaks küljeks on varajane ärkamine, kui mõnikord tund algab kell 08:00 ja tegelikult tahaks veel voodis vedeleda.

Mis ohte Teie varasem töö sisaldas?

Militaarmaailm on kohati tervistkahjustav, kui tuleb osaleda näiteks relvastatud konfliktis. Lisan ühe lingi, kus on kirjas lugu ärevatest aegadest 90-ndate alguses. Õnneks jäi relvastatud kokkupõrge toimumata:

http://forte.delfi.ee/news/eesti1991/meenutus-jaanuarist-1991-toompeal-hirmud-hoiti-kontrolli-all-moni-ehk-tundis-isegi-pettumust-et-ei-saanud-kakelda?id=73484675

Hiljem olen näinud maailma läbi rahuvalvaja silmade Lähis-Idas ning osalenud OSCE vaatlusmissioonil Ukraina idaosas.

Mis on Teie elus olnud kõige pinevaim hetk ja kõige raskem katsumus, ning mis andis viimase juures Teile jõudu see üle elada?

Pantvangi langemine ja piisavalt pikk (32 päeva) pantvangis olemine OSCE vaatlejana (SMMU) Ida-Ukrainas. Aitas eelnev kogemus ja meeskonnatöö ning vastutustunne oma kaaslaste osas, kuna patrulli juhina pidin nad olukorrast välja tooma (vt ajakiri „Kaitse Kodu“ nr 7 2015 „Saatuse pantvangid“)

https://issuu.com/kaitse_kodu/docs/kaitse_kodu_07_2015_veeb

Kuidas sisustate oma vaba aega?

Parimaks vaba aja sisustamise vormiks on aktiivne tegevus mitmel alal, nagu näiteks riigikaitseõpetus mitmes koolis. Lisaks loen ning kirjutan palju.

Tõnis Assonit  intervjueerisid 11. RE õpilane Kristiina-Karoliina Mägi ja 11. KO õpilane Karina Kõnd.

Fotol Tõnis Asson. Foto autor: Marke Teppor