Miniteaduskool

2. kooliastme ja 3.c klassi õpilased Õpilaste Teadusfestivalil ERM-is

4.-6. klasside loodushuvilised õpilased osalesid 16. aprillil Õpilaste Teadusfestivalil Tartus Eesti Rahva Muuseumis juba teist korda. Õpilaste teadusfestival on pidu kõikidele teadushuvilistele – lastele ja õpilastele, õpetajatele ja lastevanematele. Festival toimub kord aastas aprillikuus.


Festivalil oli õpilastel võimalik tutvuda paljude erinevate 1.-12. klasside õpilaste teadustöödega, kus sai vaadata erinevaid katseid ja kuulata plakatettekandeid, osaleda väga erinevates tegevus- ja töötubades, meisterdada endale midagi huvitavat, vaadata filmi, osaleda "Rakett 69" teadusteatris. Lemmiktegevusteks oli valitud robootika ja taskulambi meisterdamise töötuba.

 Teadustöödega tutvudes saime teada, kuidas ehitada aheleraktsioonimasinat. Naaberkooli esitlusest saime teada, mis on järvepall ja kust teda leida võib ning kuidas endale kodustada.

Teise kooliastme õpilased olid seekord festivalil külalisteks koos 3.c klassi õpilastega ja hoidsid pöialt ka meie kooli väikestele 2.b klassi teadlastele. Kõik õpilased said sellelt õppekäigult enda jaoks uusi teadmisi ja praktilisi oskusi. Ka sel korral soovisime koguda uusi ideid töötubade ilmestamiseks meie kooli kevadiseks Miniteadusfestivaliks.

Tekst ja fotod: Evelin Toom



Loodusõhtu koos koprauurijaga Remek Meel

Märtsikuu viimasel neljapäeval oli võimalus Vapramäe Loodusmajas loodushuvilistel 5.-6. klasside õpilastel kohtuda Eestis hetkel ainsana tegutseva koprauurijaga. Kobras on valitud 2019. aastaloomaks, kes on meie juurde saabunud juba peale jääaega. Vaatasime koos koprauurijaga filmi kobrastest, mis on loodusmehe enda filmitud paljude aastate jooksul kobraste tegevusjälgede uurimisel. Saime teada, et Euroopa kobras ja Ameerika kobras ei anna hübriide, kuna on geneetiliselt erinevad. Kanadas elav kobras on sarnane Eestis elavate kobrastega nii käitumiselt kui eluviisilt. Loodusmees nimetas kobrast eluslooduse arhitektiks, kuna ta suudab enda ümber väga palju ümbritsevat loodust muuta -  nad moodustavad mikromärgalasid.

Saime teada, et kobraste kõige suurem mass on üle 35 kg ja nende  põhitoiduks on pajud, mis on ka looduslik aspiriin ning lemmiktaimeks on angervaksad. Lepapuud kasutab kobras ehituseks, toiduks haaba, kaske, ka läheduses olevaid õunapuid, suvel on toiduks rohttaimed, võrsed. Talveks varub koprapere mitu tihumeetrit oksi, mis asuvad kuhila põhjas.

Kobras on poolveeline loom, kelle jäljed algavad ja lõpevad vees. Nad on monogaamsed liigid, kellel on kogu eluks ainult üks parntner. Kui kaaslane hukkub, elab kobras elulõpuni üksi oma pesas ja hoolitseb oma kuhila eest. Tavaliselt on pesas kuni 6 isendit, mis näitab populatsiooni suurust. Pesas võivad olla ka kolmanda aasta pojad.

Saime teada, et kopratammi pikkus sõltub toiduvarudest -  jõe kaldal võib see olla kuni 2 km ja järves kuni 300 m. Veepind pesakuhilas peab olema üle urusuudme, et saaks elada. Kui on suurvesi, siis koprad peavad olema oma kuhila otsas. Koprakuhilas võivad ööbida nii saarmas kui ka ondatra. Varem oli kopraid palju Lõuna-Eestis (endisel Põlva maakonna vapil oli kolm kobrast). Tänapäeval on rohkem kopraid Lääne-Eestis. Kobraste looduslikud vaenlased on kõik suurkiskjad. Kuna kobras on hea lihaga jahiloom, keda kütitakse palju, leidis loodusmees, et kõik oleks kobrastega Eestis hästi, kui neid jääks siia kümme tuhat isendit.

Loodusõhtu külaline rääkis, et kobraste elu on üpris raske filmida, kuna loom tegutseb enamasti hämaras ja öösel. Kõik filmikaadrid olid tehtud varastel hommikutundidel, kuid palju kopraelu saladusi on loodusmehel veel avastamata, mida lubas teha oma pensionieas.

Aastaloomast saab lugeda veel: http://www.ajakirilooduses.ee/artiklid/ahoi-kopraonu!/

Tekst ja fotod: Evelin Toom



Loodusõhtu loodusfilmi autoriga Joosep Matjus

Märtsi alguses oli võimalik loodushuvilistel 5.-6. klasside õpilastel kohtuda Vapramäe Loodusmajas filmi “Tuulte tahutud maa” loodusmehe Joosep Matjusega. Joosep Matjuse loodusehuvi on pärit tema vanaisalt, kes oli assistendiks Rein Marani loodusfilmidele. Filmimees on kõige kaugemal filminud loodust Siberis, Kanadas arktikas 500 km enne põhjapoolust  ja Ameerika loodusparkides, kuid Eesti loodus on tema jaoks kõige olulisem.

Saime teada, et loodusfilmi materjali on filmitud üle kolme aasta Matsalu rahvuspargis. Sel ajal olid Eestis olemas juba ka droonid, mille abil sai teha huvitavaid loodusvõtteid. Filmis on kaadreid ka Lääne-Eestist ja Elva jõe äärest -  jäälind. Veealused võtted on tehtud tuukririietusega Kaido Haageni poolt. Loodushääled on filmile lisatud hiljem Veljo Runneli poolt. Saime teada ka mõned saladused, kuidas film on tehtud ja millised kaadrid ei ole pärit Eesti loodusest, vaid on sisse ostetud Saksamaalt. Saime teada, et filmis on kõige kummalisem koht see, kui kokku saavad juhuslikult kaks erinevat liiki  - põdrad ja metssead. Loomade filmimiseks oli vajalik ka mõnikord loomade peibutamine toiduga ja varjendis ootamine.


Tekst ja fotod: Evelin Toom



2. klasside õpilased Miniteaduskoolis

LABORITUND ÕPETAJA KAJAGA

 

2.klassi lapsed käisid jaanuarikuul teises majas õpetaja Kaja käe all õppimas. Kõigepealt tuli kitlid selga panna. No mis laboratoorium see siis on, kui tõelise teadlase moodi kitlit selga ei saa! Seejärel valisime meeldivad kohad laborilaudade taha ja tegevus võis alata. Õpetaja Kaja rääkis alustuseks loo Tuhkatriinust, kes tahtis ballile minna, kuid pidi kurja võõrasema käsul hoopiski kodus tuha seest läätsi välja noppima. Umbes sama tuli ka meil teha. Kui Tuhkatriinule tulid appi linnud, siis meie abiliseks olid sõelad, mille abil saigi manna seest herned kätte. Manna pudenes keeduklassile ja herned said kenasti eraldi klaasanumasse pandud. Olidki ained eraldatud!

Järgmiseks ülesandeks oli filtreerida vett - selle tarvis oli igale lapsele laual keeduklaas, milles vedel pori. Siis veel kooniline kolb, millele tuli lehter peale asetada ja lehtrisse omakorda filterpaber. Ja kõige lõpuks tuli filterpaberisse valada filtreeritav porivee segu. Võttis ikka natuke aega, enne kui vesi läbi voolas. Otsustasime, et seda võiks juua küll.

Tuli täita ka tööleht, kus oli pilt koonilisest kolvist, lehtrist, ja filterpaberist. Meie ülesandes oli iga eseme juurde tema nimetus kirjutada. No igatahes sai nii mõnelgi mehel töölehele kirja töövahendina "koniline kolp". Aga põnev oli! Tund sai nii kiiresti läbi, et lausa uskumatu!

PÕNEV TUND ÕPETAJA GEILIGA

 

Veel käisid 2. klasside õpilased "suures majas" õpetaja Geili käe all õppimas. Saime teada, et rästik pole uss, vihmauss on uss. Aga rästik on hoopiski madu! Ja madusid on elab Eestimaa looduses kahte liiki - rästik, see mürgiga madu ja nastik - mürgita madu. Ja siis elab Eestimaal veel mitu liiki roomajaid - vaskuss - tema on jalutu sisalik. Kivisisalik ja arusiasalik. Ja et kui vaskussil sabast haarata, siis laseb ta, nagu sisalikudki, oma saba keha küljest lahti. Ainult, et vaskussile ei kasvagi enam uut saba. Sisalikele aga kasvab. Saime teada, kes on röövik ja kes on tõuk. Vaatasime väikest filmijuppi Eestimaa roomajatest.

Siis asusime madu tantsitama. Kõigepealt tuli madu õhukesest paberist välja lõigata ja seejärel võlukepikesega tantsima meelitada. Õpetaja Geil pani maotantsutamise muusika ka mängima ja oli väga lõbus. Tegemist oli staatilise elektriga, mis tekkis plaskõrre vastu juukseid hõõrumisest ning kui kõrs laetud sai, siis saigi madu kõrre otsa kinni tantsima.

Pärast maotatsu uurisime veel staatilist elektrit. Õpetaja jagas kõikidele lastele õhupallid kätte. Seejärel tuli need täis puhuda ja kinni sõlmata ja siis saigi hakata taas juukeid töösse kaasama. Tuli hakata õhupalli vastu juukseid hõõruma. No oli vahva! Juuksed seisid püsti peas! Ja õhupalli sai kinnitada nii rinnale kui pähe kui õlale. Igal pool seisis tänu staatilisele elektrile paigal. Vaat selline vahva tund oli!

AITÄH õpetajad GEIL SIIM ja KAJA KALMUS!



Miniteaduskoolis

Venemaa Keisririigi väejuhi Aleksandr Suvorovi ütlus - raske õppustel kerge lahingus - oli MacGyverile teada. 

Kolmandate klasside õpilased püüdsid nähtamatu muuta nähtavaks. Õnnestus! Kõik me võime olla MacGyverid, kui vaid teada keemia-, füüsikaseadusi.