Miniteaduskool

Uued teadmised ja kogemused rahvusvaheliselt finaalvõistluselt

Võistkond BLG

Laupäeval, 25. jaanuaril toimus Teaduskeskuses AHHAA Eesti-Läti koostööprojekti “Energy Advice! – Piirideülesed energiasäästunipid” õpilasvõistluse finaal, kus omavahel võistlesid Eesti ja Läti koolide 6.-9. klasside õpilased. Võistluse esimeses osas pidid meeskonnad orienteeruma AHHAA keskuses ning lahendama 10 ülesannet. Teine osa võistlusest oli välk-viktoriin, kus vastati erinevatele energiateemalistele küsimustele.

Eestis koordineeris projekti “Energy Advice” Tartu loodusmajast Katrin Juhanosn: “Projekti põhieesmärgiks oli tõsta koolinoorte keskkonnaalast teadlikkust ja tutvustada erinevaid võimalusi, kuidas oma igapäevaelus teha nutikamaid valikuid, mis aitavad säästa energiat. Koostööd tehti piiriüleselt koos Läti Kurzeme Demokeskusega, et läbi erinevate tegevuste pakkuda kooliõpilastele süvateadmisi energia kasutamisest erinevates igapäevaelu valdkondades ja teadvustada energiasäästliku eluviisist tulenevat kasu.”

Eestist osalesid finaalvõistlusel: Sillaotsa Kool, Miina Härma Gümnaasium, Lümanda Põhikool, Valga Põhikool ja Elva Gümnaasiumist võistkond “BLG” (õpilased: Berit Mõistus, Liisa Aunap, Gerlinde Vallikivi; õpetaja: Evelin Toom). 

Meie koolist olid finaalvõistlusel kõige nooremad, 6.c ja 7.a klassi õpilased.Tänu sellele võistlusele saime uute teadmiste, oskuste ja kogemuste võrra rikkamaks: kuidas koostada ja läbi viia intervjuusid, kuidas saadud materjal videoks kokku kirjutada ning tõlkida intervjuud ka inglise keelde; kuidas lahendada 6.-7. klassis füüsikateemalisi ristsõnu ja ülesandeid; kuidas valmistada energiateemalist postrit ning uurida meie kooli energiatõhusust ja energiasäästu; kuidas finaalvõistlusel aru saada inglise keelsetest tööjuhenditest, jne. 

Finalistid Eestist ja Lätist

Finaalvõistluse võitis Miina Härma Gümnaasiumi võistkond “meidhuvitabMHG”, kes sai teistest peajagu rohkem punkte ning peavõiduks olid elektrilised tõukerattad. Teisele kohale tuli Lümanda Põhikooli võistkond “Lümanda Säästjad” ning kolmandaks Sillaotsa Kooli võistkond “KAK”. Esikolmikust jäi napilt välja üks Läti võistkond. 
Pressiteade

Kõikidele osalenud õpilastele ja juhendajatele olid auhinnaks tänukiri, joogitops, veidi magusat ning nutikell. Meil kõigil oli põnev ja meeldejääv päev koos vahvate tegevustega, mis lõppes ühise tordisöömisega kohvikus Newton.



Elva Gümnaasiumi õpilased pääsesid rahvusvahelise võistluse eelvoorust finaali


Võistkond BLG - Berit, Liisa, Gerlinde

Elva Gümnaasiumi õpilased osalevad rahvusvahelisel õpilasvõistlusel "Energy Advice". Võistlus on mõeldud 6.-9. klassi noortele.

Eelvoorus osales 220 tiimi - 150 Lätist ja 70 Eestist. 7. oktoobrist- 11. novembrini igal esmaspäeval saadeti meile uued ülesanded. Võistluse eelvooru periood on olnud pingeline ja närvesööv. Ülesandeid oli kokku viis ja neist kõige raskem oli 1-3 minutiline videoklipp:  Tegime videoklipi ka inglise keeles. Suur tänu kõikidele, kes videoklipi tegemisele ja valmimisele kaasa aitasid!

Olime üks kümnest võistkonnast, kes edasi finaali pääses. Jaotus oli võrdne: viis võistkonda Lätist ja viis Eestist. Olime õnnega kokku sattunud ja pääsesime finaali, mis toimub 25. jaanuaril 2020 AHHAA Teaduskeskuses. 

Lätist pääsesid edasi: “Droseli” (Viesites vidusskola)
“Latvies virs videja” (Valmieras Valsts gimnazija)
“Stiprie”  (Rigas 66. speciala vidusskola)
“TAM” (Punu pamatskola)
“Veja sparni” (Rigas 66. speciala vidusskola)

Eestist pääsesid edasi:
“KAK”
  (Sillaotsa Kool)
“meidhuvitab MHG” (Miina Härma Gümnaasium)
“Energeetikud” (Valga Põhikool)
“BLG” (Elva Gümnaasium) 
“Lümanda Säästjad” (Lümanda Põhikool)

Žürii tagasiside eelvoorust: ”Kokku oli meeskondadel võimalik saada 80 punkti. Kuna õpilastel oli võimalik kasutada ka lisamaterjale, siis teoreetilised ülesanded sooritati valdavalt maksimumpunktidele (ristsõna, sõnarägastik, mõistete ja piltide kokkuviimine). Ülesanded, mis jätsid ruumi rohkem iseseisvaks tööks ja loominguliseks mõtlemiseks, aitasid paremini välja tuua võistkondade pühendumist ja soovi eristuda. Üsna sage oli ka see, kus punkte läks kaotsi seetõttu, et ei oldud piisavalt tähelepanelikud. Näiteks ka ülesannete failide korrektne nimetus ja vormistus on oluline.” 

Õpilaste tehtud videoklippe ning plakateid jagatakse lähiajal ka projekti Energy Advice Facebooki lehel ning Tartu loodusmaja kodulehel. Võitjameeskonnale on peaauhinnaks elektritõukerattad - igale tiimi liikmele enda oma. 

Meie tiimi kuuluvad Berit Mõistus (6.c), Liisa Aunap (7.a) ja Gerlinde Vallikivi (6.c). Sellest ka meie tiimi nimi BLG. 

Berit: “Minu arust oli kõik väga äge. 16. detsembri hommikul arvasin, et närvid on läbipõlemisohus. Ma avastasin, et oleme sisse saanud Eesti viide parimasse gruppi ja ma hakkasin õnnest nutma.”

Liisa: “ Minu arust oli kogu see protsess väga huvitav, pingeline ning närvesööv. Tänu sellele võistlusele sain ma ka üsna palju uusi teadmisi juurde. Ma olen meie kõigi üle nii uhke, et me saime 70-st koolist esimese viie hulka ja muidugi seda tänu meie meeskonnatööle ja õp Evelin Toomile, kelle abita ei oleks sellel asjal olnud mingit jumet. Muidugi ka ilma arvutiõpetaja Alarita poleks saanud me seda videot kokku. Aga nüüd finaalis peame me andma endast 110%. Seal me võistleme kõikidest kõige parimatega.”

Gerlinde: “Minu arvates oli äge juba see, et me üldse võistlusest osa võtsime. Ja ma ei oleks osanud arvatagi, et me finaali pääseme. Minu jaoks on see suur samm edasi, kui võistelda Eesti ja Läti vahelisel võistlusel ja sealt edasi kümne parima hulka saada. 16. detsembri hommikupoolikul ootasime hinge kinni pidades tulemusi, mis tulid aga alles õhtul. See hetk, kui teada saime oli võimas. Mina hakkasin nutma ja ma ei olnud (õnneks) ainuke. Minu poolt suured tänud kõigile, kes meid aitasid. Eriti õpetaja Evelin Toomile. Nüüd alles põhitöö hakkab, sest tuleb võistelda parimatega ja töökeeleks on inglise keel.”

Tekst: Berit Mõistus, Liisa Aunap, Gerlinde Vallikivi (BLG)



6.c klass õppis Vernieri seadmeid


Õppepäeva juhendaja VVV retkejuht Külli Kevväi

25. novembril oli 6.c klassi õpilastel võimalus osaleda Vapramäe loodusmajas õppepäeval “Päikese mõju Maal”. Korrati üle õpitud teadmised -  mis on fotosüntees ja kasvuhooneefekt, kuidas toimub aastaaegade vaheldumine Maal ja milline on mulla tervis.

Õppepäeval said õpilased rühmatööna teha erinevaid praktilisi ülesandeid ja mõõtmisi Vernieri seadmetega -  mõõdeti UV-kiirgust, mulla temperatuuri, pH ja niiskust, hapniku ja süsihappegaasi hulka õhus.

Õppepäeva lõpus vaadati ühiselt filmi Geoloogiline ilmateade ja mõtiskleti, kuidas saame meie veel täna midagi teha ja muuta, et  elu oleks normaalne ka 100 aasta pärast.

Fotod õppepäevast



Loodusõhtu Hendrik Relvega


Loodushuvilised õpilased koos Hendrik Relvega

07. novembri loodusõhtul Vapramäe loodusmajas oli meil võimalik kohtuda looduse- ja rännumehega Hendrik Relvega. Õhtu teemaks oli  “Eesti loodusväärtused maailma looduse taustal”. Õhtu jooksul tutvustas loodusemees 13 Eesti loodusväärtust ja võrdles neid maailma loodusega.

Meie pankrannik ja paekivi  Põhja- Eestis on võrreldav Põhja-Ameerika Niagara joa maastikuga. Meie Põhja-Eesti pankrannik on suurepärane õppevahend geoloogidele, kus kivimikihid asuvad õiges järjestuses, nii nagu õpiku joonistel. 

Teise väärtusena nimetas Relve alvarid e loopealsed Lääne-Eestis. Need on võrreldavad Rootsis Ölandi saarel asuvate alvaritega. Rändrahnude poolest on Eesti kõige rikkam kogu Euroopas, 10-st suurimast kaheksa asuvad Eestis, hiidrahnuks on Muuksi Kabelikivi, mille läbimõõt o 58 m, mahult ja Euroopa suurim rändrahn on Ehalkivi Letipeal Lääne-Virumaal.


Euroopa suurim rändrahn Ehalkivi Lääne-Viru maakonnas (Internet)

Valguse ja värvide mängu võib leida nii Taevaskojas liivakivi paljandi Neitsikoobast  avastades kui ka USA-s antiloobi pilukanjonis.

Loodusväärtuseks on ka Eestis leiduvad meteoriiidikraatrid, millest suurim Kaali kraater asub Saaremaal, maailma suurim Arizona kõrbes. Väärtuseks on ka Lõuna-Eestis Suur Munamägi, maailmas Mount Everest ehk Džomolugma. Ka linnuvaatluseks ja rändeks on meie väike Eestimaa sobilikum -  kevadel ületab meie maad kuni 2 miljonit lindu. Sama linduderohkus on veel ka Isahani Morten Ottenby linnujaamas Ölandi saarel Rootsis.

Meie Eestimaa väärtusteks nimetas loodusemees Relve ka puisniidud ja metsaderohkus, põlispuud, sood, nelja aastaaja vaheldumine ning valguserütmid -  kõigume aasta jooskul ühest äärmusest teise (jaanid ja jõulud).

Loodusõhtul osalesid loodushuvilised õpilased: Gerlinde Vallikivi (6.c), Elise Stets (6.b), Liisa Aunap ja Karmen Krivmen (7.a).



Loodusõhtu Arne Aderiga ja ööketrajaga


Loodushuvilised õpilased ja Arne Ader

10. oktoobrikuu õhtul osalesime Vapramäe loodusmajas loodusõhtul. Loodusmees Arne Ader jutustas lugusid öösorrilistest. Öösorr on 2019 aasta lind. Saime teada, et see lind on ainulaadne troopikalind, kes kuulub liiki öösorrilised, on putuktoidulised ja on  öise eluviisiga. Päeval nad magavad, istuvad märkamatult maas või lamavad puuoksal pikuti selle suunaga. Pesa nad ei ehita, vaid munevad otse maapinnale või varisenud lehtedele-okastele.

Öösorri isaslinnu tunneb ära valge “helkuri” järgi sabal ja tiibadel. Lind sarnaneb käo emaslinnuga. Saime teada, et tal on väga suur nokaulatus, seetõttu suudab ta ohu olukorras imiteerida rästikut. Linnu aktiivsus sõltub kuufaasidest -  enne kuu loomist on pojad väikesed, hiljem suuremad, et suudaksid iseseisvalt hämaras toitu hankida. Lindu võib leida rabas ja nõmmemännikutes Lahemaal, Kõrvemaal, Võrtsjärve ääres, Kooraste metsades, ka palumännikutes. Nende lindude ränne algab septembris ja on 500 km päevas, rände pikkus on 8000 km, talvituvad Aafrikas.

Saime teada, et maailmas on olemas ka õõnesorr, kes istub nagu pääsuke. Konnsuud elavad Austraalias ja sarnanevad kakulistele. Tüükasorrid elavad Ameerikas, nemad hoiavad ühte muna haudumise ajal vastu puitposti. Lõuna-Ameerikas elavad õlilinnud ehk guahaarod, kes pesitsevad kaljukoobastes.  Need linnud on õlirikkad, sest söövad puude õlirikkaid vilju. Neil on kajalokatsioonivõime nagu nahkhiirtel, kuid neid lühikesi heliseid kuuleb ka inimkõrv. Nende lindude poegadest tehti õli ja küünlaid, et hoida valgust. 

Öösorrilisi on maailmas umbes 3 miljonit paari, Eestis 10 tuhat paari, lindude arvukus langeb. Eestis keelati öösorrijaht 1935. aastal. Aastast 2004 on öösorr III kaitsekategoorialiik.

Öösorrile on antud kuni 80 erinevat nime -  laiskkull, ööketraja, ööplaksutaja, kitselüpsja, lüü-türr, jpt.  Eestis tegutseb linnu nimedest inspireeritud kitarriansambel Öösorr ja Eesti arhailise meestelaulu ansambel Lüü-Türr

Loodusõhtul käisid Gerlinde Vallikivi (6.c), Elise Stets (6.b), Liisa Aunap ja Karmen Krivmen (7.a).