Kodanikukaitse õppesuund

Vetelpääste kursus

Lisaks paljudele teistele põnevatele kursustele saab Elva Gümnaasiumi kodanikukaitse suunas läbida ka vetelpääste kursuse. Ka see aasta läbisid 10. klassi kodanikukaitse õppesuuna õpilased selle edukalt. Kursuse nii teoreetilise kui ka praktilise poole viis läbi vetelpäästja Katrin Linask.

Teoorias õpitakse erinevaid rannavalvega seotud asju, räägitakse vetelpäästja varustusest ja tööst, ujula- ja rannaohutusest ning veega kaasnevatest ohtudest. Viimane teooriatund toimus Arbi järve juures, kus vaadati rannas olemasolevat varustust, katsetati kannatanu vedamist maismaal ning visati päästerõngast.    

IMG_20170428_104639.jpg             

 Praktika põhiosa toimus aga Tartus Aura veekeskuses, kus õpilased said umbes 5 tundi vees erinevaid asju praktiseerida. Selle aja jooksul ujuti, sukelduti ja katsuti kätte saada veepõhja visatud kummist paelu, üritati vee pinnal ilma liigutamata püsida, katsetati erinevaid kannatanu vedamise viise, tehti koostööharjutusi, prooviti selga päästevesti, visati täpsuse peale ujula päästerõngast ning üritati päästerõnga ja päästepoiga kannatanut transportida. Praktikapäeva lõpuks sooritati test mis hõlmas vette sisenemist, vetelpäästjakrooli ujumist, sukeldumist ja kannatanu transportimist.

Vetelpääste kursuse lõpetanud õpilased said ka vastava tunnistuse. Vetelpäästjakarjääril jätkamiseks on neil igatahes tugev alus olemas.

IMG_20170505_110750.jpg

Koostas: Deivi Lomp

EG kodanikukaitse õppesuuna 1. lend.

EG kodanikukaitse õppesuuna koolipoolseteks alustajateks  olid Matti Kangor ja Anneli Kähr. Nemad oleksid  õiged inimesed, kes neid aegu meenutada võiksid. Arvan, et kodanikukaitse õppesuuna ajalugu oleks heaks uurimistööteemaks gümnaasiumiõpilastele.

Mina olin EG 68. lennu ja seega ka 1. kodanikukaitse õppesuuna klassijuhataja, alustasime 2013/14 õppeaastal.

Otsisin üles oma vanu märkmeid, koosolekute kokkuvõtteid ja vestlesin ka mõne õpilasega, panen siia kirja mõned meenutused meie esimesest lennust.

EG 1. KO-suunas õppisid: Kärolin Kork, Kristjan Kumberg, Gero Mekk, Heiros-Jaanus Sinimäe, Karl-Erik Tamm, Liis Tarkus, Kristin Tobber, Silver Juust.

Nad kõik olid väga toredad, sõbralikud,  hea huumorimeelega ning hoidsid  ja aitasid üksteist.

Õppesuuna eesmärk on pakkuda laiapõhjalist mitmekesist haridust Eesti riigist ja selle toimimisest huvitatud noortele. Õppesuuna ülesandeks on koolitada laia silmaringi, hea eneseväljenduse ja igakülgse ettevalmistusega eesti kodanikke, kel on põhjalikud teadmised Eesti riigistruktuuride toimimise kohta. Suunaaineteks olid enesekaitse, inimjuhtimine, riigikaitse, praktiline bioloogia, keskkonnakeemia, keel ja ühiskond  jne.

Miks õpilased valisid kodanikukaitse õppesuuna?

See oli uus võimalus EG-s, oli põnev, pakkus hoopis teistsuguseid suunaaineid ja eelkõige seepärast, et pakuti palju praktilist tegevust.

Mõned õpilased valisid suuna täiesti teadlikult, näiteks Kristjan Kumberg, tema tundis juba varakult selle vastu huvi, ta oli tegev kaitseliidus, tema ammune unistus oli saada elukutseliseks sõjaväelaseks, õppimine  kodanikukaitse õppesuunas oligi üks etapp tema unistuste elluviimisel, praegu on ta Kuperjanovi jalaväepataljonis tulejuht.  Kristjan on väga tänulik, et just sel ajal, kui tema EG-e õppima asus, see suund avati.

Aga nii mõnigi sattus kodanikukaitse õppesuunda juhuslikult, sõprade soovitusel.

1. lennu õpilased meenutavad, et KÜÕ Kõrgema Sõjakooli poolt õpetatud ained olid kõik väga huvitavad. Näiteks: juhtimise alused – kahjuks oli see aine 10. klassis ja ei osatud kõigest pakutavast aru saada, seda võiks õpetada 12. klassis. Suhtlemispsühholoogia – õpetas end analüüsima, oma tegevust hindama, väga õpetlik ja kasulik aine.

10. klassis oli väga huvitav kursus linnaruumi planeerimine, väga hästi ja akadeemiliselt läbiviidud.

Huvitavad ja õpetlikud olid õppekäigud politseimuuseumi ja KÜÕ Kõrgemasse Sõjakooli. Kõik, mis oli seotud praktilise tegevusega, pakkus õpilastele eriti palju, näiteks välilaagrid, õppereisid ja reis Brüsselisse.

10. ja 11. klassis oli kõik väga hästi planeeritud, 12. klassis tundus õpilastele, et miski lagunes nagu koost. Näiteks väga huvitavad ja kasulikud vetelpääste-, tuletõrje-  ja küberkaitsekursused jäid kuidagi poolikuks, oleks tahtnud nendele kursustele rohkem aega.

Gero Mekk, kes õpib praegu Mereakadeemias, lisas eelnevale veel ühe soovituse, et kodanikukaitse õppesuunas tuleks joonestamist õpetada, seda läheb tal praegu väga vaja, aga eelteadmisi oleks võinud gümnaasiumist saada. Ka Gero on rahul, et sai EG kodanikukaitse õppesuunas õppides praegusteks õpingutesks üsna palju sissejuhatavaid eelteadmisi.

Suunavalikuga jäid õpilased rahule ja nii mõnedki said motivatsiooni sellel alal tulevikus jätkata .

EG kodanikukaitse õppesuuna  1. lennu õpilased soovitavad seda suunda kõigile, kes huvituvad kodanikukaitse teemadest.

Kalle Kõlli meenutus KO õppesuuna esimesest lennust:

„ Emotsioonid kodanikukaitse õppesuuna esimesest lennust on ülimalt postiivsed ja erilised. Tegu oli minu esimeste gümnaasiumiõpilastega, keda õpetasin. Oli äärmiselt põnev aeg, kuna viisime esimest korda ellu uut ja huvitavat porogrammi tavapärasest erilinevate õppeaiente- ja meetoditega. Õppisime kõik palju ning veetsime koos huvitavalt aega nii koolimajas, linnavalitsuses, Aura veekekeskuses, Uniküla harjutsalal kui ka Brüsseli kesklinnas ja Waterloo lahingupaigas. Palju edu ja kordaminekuid Teile kõigile!“

 

Tiiu Ruus

Practical English for Defence Studies

Erialane inglise keel kodanikukaitse suunale 12.-ndas klassis hõlmab kahte aspekti: avardab väljenditeringi riigikaitse terminite valdkonnas ning tutvustab õpilastele tuntumaid sõjakonfliktide teemalisimängufilme. Põhilised nö. teoreetilised teemad on üksused, operatsioonid, sõidukid, relvastus, sõduri elu, relvad, navigatsioon ning organisatsioon. Mängufilmide puhul on igal õpilasel meeldiv võimalus teha filmianalüüs ja konfliktianalüüs nii suuliselt kaaslaste ees kui esitada esitluse kirjalik versioon. Õppekeel on loomulikult inglise keel ning terminite omandamisel, esitluste tegemisel ja teadmiste kontrollimise etapis kasutatakse ümbersõnastamist mitte tõlkimist inglise keelest eesti keelde. 

10. klassi meediakoolitus

Reedel, 10. veebruaril toimus 10. klassi kodanikukaitse õppesuuna õpilastel aine Kodanik ja ühiskond raames meediakoolitus. Koolituse viisid läbi kapten Arvo Jõesalu ning 3 ajateenijat Kaitseväe strateegilise kommunikatsiooni üksusest.

 Koolitusel viis kapten Jõesalu läbi loengu ohtudest sotsiaalmeedias. Väga oluline on teadmine, et internetis postitatut võivad näha nii sõbrad, tuttavad, võõrad kui ka vaenlased. Kui miski juba internetti laetud on, võib see alatiseks alles jääda, isegi kui üleslaadija selle kustutab.

Seejärel tutvustasid kaitseväe strateegilise kommunikatsiooni osakonna ajateenijad meile oma üksust ning varustust. Usun, et nad innustasid oma meeldiva jutuga mitmeidki meediahuvilisi tulevikus just sinna üksusesse kandideerima.

 Enne seda, kui igaüks sai praktiseerida intervjuu andmist, räägiti läbi asjad, mida tuleb intervjuud andes jälgida nt ei tohi tõmmelda, kramplik olla, tuleb vaadata intervjueerijale silma ning olla aus, kuna vale kipub alati välja tulema. Ka kogenumad intervjuu andjad võivad närveerida ning sellega tuleb arvestada.

 Seejärel pidimegi minema igaüks ukse taha päris kaamera ette. Kuigi olime teinud küsitavate küsimustega eeltööd, läks siiski kaamera ees kõik segaseks. Suurepäraselt sai meie juhtme kokku jooksutamisega hakkama intervjueerija (üks ajateenijatest), kes kõik sõnakõlksud naljaks pööras. Kui igaühel olid närveerimised närveeritud ning kaamera ees esinetud, saime ka tagasiside. Õnneks läks meil üldkujul hästi--keegi päris raidkuju ei olnud ning ka silmside oli olemas.

 Kindlasti andis see kursus suurel hulgal kasu. Intervjuude andmine ei ole päris see, mida on tavaline silmast silma rääkimine. Kindlasti andis kursus juurde ka avaliku esinemise julgust. Minus isikikult tekitas see suurel hulgal huvi meedia vastu.

Koostas: Deivi Lomp

Edu tagab igaühe panus

Elva gümnaasiumi kodanikukaitse õppesuuna hing ja eestvedaja major Kalle Kõlli oli eelmisel aastal rahuvalvemissioonil Liibanonis Eesti kontingendi ülem. Elvas elab ta aastast 2000.

Milvi Kapaun, Elva Postipoiss 4. veebruar 2017

Miks otsustasite kodanikukaitse õppesuuna edendamise Elva koolis enda peale võtta?

Kolm aastat tagasi palusid toonane direkor Matti Kangor ja õppejuht Anneli Kähr abi õppesuuna käivitamisel. Tegemist oli äärmiselt huvitava ülesandega ning kummalisel moel haakus see ka minu teenistusülesannetega Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes. Kuna meie maaväe põhikursuse kadetid saavad oma õpingute lõpus ka riigikaitse õpetaja kutse, siis otsisingi tollel hetkel neile sobivat lahendust, kuidas riigikaitse õpetaja töö aspekte tutvustada. Lähtudes enda kogemustest ja teenistuses vajaläinud oskustest ning väärtustest, sai kokku pandud suunapõhiste õppeainete nimekiri ja eesmärgid. Kodanikukaitse õppesuund Elva koolis on suurepärane näide efektiivest kogukondlikust koostööst, kuhu panustavad oma aega ja ideid väga paljud inimesed.

Kuidas riigikaitse suunal praegu Elva gümnaasiumis läheb ja missugused plaanid on edaspidiseks?

Kodanikukaitse on viimase kolme aasta jooksul olnud kooli kõige populaarsem õppesuund ja see on kindel märk, et liigume õiges suunas. Jätkuvad õpingud suunapõhistel kursustel: kodanik ja ühiskond, suhtlemispsühholoogia, enesekaitse, vetelpääste, küberkaitse, esmaabi, riigiakaitseõpetus, sõjaajalugu, erialane inglise keel, füüsikalised ülesanded riigikaitses, toksikoloogia ja mürgid ning kodanikueetika kirjanduses. Kevadsemestril toimub veel meediakoolitus, maastikuvõistlus Tornist Torni ning talvine ja suvine välilaager. Edasised arengud sõltuvad ennekõike kooli- ja omavalitsusjuhtidest. Vaimusilmas näen kodanikukaitse õppesuunal piisavalt potentsiaali, et sellest võiks kunagi välja kasvada üleriigiliselt õpilasi tõmbav kool. Julgen kahelda, et meil õnnestub lähimas tulevikus konkureerida reaalsuunal näiteks Nõo reaalgümnaasiumi või Hugo Trefneri ja humanitaarsuunal Miina Härma gümnaasiumiga, küll aga võiks meil Elvas olla näiteks aastal 2025 President Lennart Meri nimeline riigiteadustele spetsialiseerunud gümnaasium.

Kuna küpses otsus elukutse valikul?

Olen sündinud, kasvanud ja ajateenistuse läbinud Võrus. 16-aastasena sai minust Kaitseliidu Võrumaa Maleva liige. Samal aastal käisime maleva rühmaga Lätis toonasel meie regioonis suurimal õppusel Baltic Challeange 96. See oli aeg, kui tekkis veendumus, et sõjavägi on koht minu jaoks.

Pärast Kreutzwaldi gümnaasiumi lõpetamist tundus loogiline valik ajateenistus Kaitseväe Lahingukoolis ning seejärel Kõrgema Sõjakooli põhikursus ja aastal 2010 lõpetasin Sõjakooli magistriprogrammi. Teenistus Kaitseväes pakub väga palju võimalusi erinevateks täiendkoolitusteks. Üks erilisemaid on kindasti aastal 2002 läbitud USA Merejalaväe ohvitseride kursus Quanticos Virginia osariigis.

Missugune on olnud teie elukäik karjääriredelil?

Esimesed kümme aastat oma ohvitserikarjäärist olin seotud Mereväega ning täitsin erinevaid ametikohti Rannakaitsekompanii rühmaülemast Mereväebaasi staabiülemani. Viimased kuus aastat olen seotud Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes õppetöö korraldamisega. Hetkel õpin Balti Kaitsekolledžis vanemstaabiohvitseride kursusel ning praeguste plaanide kohaselt jätkan kursuse lõppedes teenistust lektorina sõjalise juhtimise ja pedagoogika õppetoolis.

Kus oli esimene missioon ja mis teid selles ametis köidab?

Minu esimene missioon oli aastal 2007 Afganistanis, kus teenisin Kandahari provintsis NATO väeüksuse Lõuna regiooni staabis juhtimiskeskuse staabiohvitserina. Missioonil on oluline mõista seda, et juhus on pime ning juhtuda võib mida iganes. Oluline on keskenduda konkreetselt oma ülesannetele. Missioonil tagab edu ennekõike professioonaalne suhtumine ning pidev keskendumine oma üksusele ja ümbritsevale olukorrale ning kokkuharjutatud tegevustele. Missioonil tuleb eriliselt esile meeskonnatöö olulisus. See ongi just see, mis köidab paljusid – tugev grupi side ning igaühe individuaalne panus ühise eesmärgi saavutamise nimel tagab üksuse edukuse.

Missugune on olnud paljudest rahuvalvemissioonidest teie jaoks kõige erilisem?

Liibanoni missioon 2016. aastal oli minu jaoks eriline juba selle pärast, et olin Eesti kontingendi ülem. Selline usaldus on iga ohvitseri jaoks suur au ning samas ka äärmiselt huvitav ja vastutusrikas ülesanne. On omajagu suhtelmist nii kohalike kui liitlastega (hetkel panustab ÜRO missiooni Liibanonis 40 riiki) ning samuti on see suurepärane võimalus oma riigi ja Kaitseväe tutvustamiseks.

Sageli tuleb teil ka jõuluaeg kodust eemal viibida ja mängida jõuluvana lõunamaa lastele...

Liibanonis oli meie üksuse vastutusalal ka üks kristlik küla, Ayn Ibil. Küla laste jõulupidu nägi välja selline, et kõik vanemad ja vanavanemad valisid kohalikust mänguasjapoest välja kingitused lastele ning mänguasjapood hoolitses juba kõige ülejäänu eest. Ja kingitusi oli tõeliselt palju! Iga laps sai rohkem kingitusi, kui jõuluvanale korraga sülle mahtus. Asjaolu, et kohalikud kutsusid meid sellise ürituse läbiviimisele appi, näitab väga häid suhteid kohalike ja rahuvalvajate vahel.

Mis on teie jaoks puhkus?

Puhkus on võimalus võtta korraks aeg maha igapäevastelt kiiretelt toimetustelt. Käia perega reisimas või teha koduses majapidmises ära mõned venima jäänud tööd.

Missioonil Liibanonis Siime-Iiri pataljoni põhibaasis. Foto Hille Hanso