Kodanikukaitse õppesuund

Practical English for Defence Studies

Erialane inglise keel kodanikukaitse suunale 12.-ndas klassis hõlmab kahte aspekti: avardab väljenditeringi riigikaitse terminite valdkonnas ning tutvustab õpilastele tuntumaid sõjakonfliktide teemalisimängufilme. Põhilised nö. teoreetilised teemad on üksused, operatsioonid, sõidukid, relvastus, sõduri elu, relvad, navigatsioon ning organisatsioon. Mängufilmide puhul on igal õpilasel meeldiv võimalus teha filmianalüüs ja konfliktianalüüs nii suuliselt kaaslaste ees kui esitada esitluse kirjalik versioon. Õppekeel on loomulikult inglise keel ning terminite omandamisel, esitluste tegemisel ja teadmiste kontrollimise etapis kasutatakse ümbersõnastamist mitte tõlkimist inglise keelest eesti keelde. 

10. klassi meediakoolitus

Reedel, 10. veebruaril toimus 10. klassi kodanikukaitse õppesuuna õpilastel aine Kodanik ja ühiskond raames meediakoolitus. Koolituse viisid läbi kapten Arvo Jõesalu ning 3 ajateenijat Kaitseväe strateegilise kommunikatsiooni üksusest.

 Koolitusel viis kapten Jõesalu läbi loengu ohtudest sotsiaalmeedias. Väga oluline on teadmine, et internetis postitatut võivad näha nii sõbrad, tuttavad, võõrad kui ka vaenlased. Kui miski juba internetti laetud on, võib see alatiseks alles jääda, isegi kui üleslaadija selle kustutab.

Seejärel tutvustasid kaitseväe strateegilise kommunikatsiooni osakonna ajateenijad meile oma üksust ning varustust. Usun, et nad innustasid oma meeldiva jutuga mitmeidki meediahuvilisi tulevikus just sinna üksusesse kandideerima.

 Enne seda, kui igaüks sai praktiseerida intervjuu andmist, räägiti läbi asjad, mida tuleb intervjuud andes jälgida nt ei tohi tõmmelda, kramplik olla, tuleb vaadata intervjueerijale silma ning olla aus, kuna vale kipub alati välja tulema. Ka kogenumad intervjuu andjad võivad närveerida ning sellega tuleb arvestada.

 Seejärel pidimegi minema igaüks ukse taha päris kaamera ette. Kuigi olime teinud küsitavate küsimustega eeltööd, läks siiski kaamera ees kõik segaseks. Suurepäraselt sai meie juhtme kokku jooksutamisega hakkama intervjueerija (üks ajateenijatest), kes kõik sõnakõlksud naljaks pööras. Kui igaühel olid närveerimised närveeritud ning kaamera ees esinetud, saime ka tagasiside. Õnneks läks meil üldkujul hästi--keegi päris raidkuju ei olnud ning ka silmside oli olemas.

 Kindlasti andis see kursus suurel hulgal kasu. Intervjuude andmine ei ole päris see, mida on tavaline silmast silma rääkimine. Kindlasti andis kursus juurde ka avaliku esinemise julgust. Minus isikikult tekitas see suurel hulgal huvi meedia vastu.

Koostas: Deivi Lomp

Edu tagab igaühe panus

Elva gümnaasiumi kodanikukaitse õppesuuna hing ja eestvedaja major Kalle Kõlli oli eelmisel aastal rahuvalvemissioonil Liibanonis Eesti kontingendi ülem. Elvas elab ta aastast 2000.

Milvi Kapaun, Elva Postipoiss 4. veebruar 2017

Miks otsustasite kodanikukaitse õppesuuna edendamise Elva koolis enda peale võtta?

Kolm aastat tagasi palusid toonane direkor Matti Kangor ja õppejuht Anneli Kähr abi õppesuuna käivitamisel. Tegemist oli äärmiselt huvitava ülesandega ning kummalisel moel haakus see ka minu teenistusülesannetega Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes. Kuna meie maaväe põhikursuse kadetid saavad oma õpingute lõpus ka riigikaitse õpetaja kutse, siis otsisingi tollel hetkel neile sobivat lahendust, kuidas riigikaitse õpetaja töö aspekte tutvustada. Lähtudes enda kogemustest ja teenistuses vajaläinud oskustest ning väärtustest, sai kokku pandud suunapõhiste õppeainete nimekiri ja eesmärgid. Kodanikukaitse õppesuund Elva koolis on suurepärane näide efektiivest kogukondlikust koostööst, kuhu panustavad oma aega ja ideid väga paljud inimesed.

Kuidas riigikaitse suunal praegu Elva gümnaasiumis läheb ja missugused plaanid on edaspidiseks?

Kodanikukaitse on viimase kolme aasta jooksul olnud kooli kõige populaarsem õppesuund ja see on kindel märk, et liigume õiges suunas. Jätkuvad õpingud suunapõhistel kursustel: kodanik ja ühiskond, suhtlemispsühholoogia, enesekaitse, vetelpääste, küberkaitse, esmaabi, riigiakaitseõpetus, sõjaajalugu, erialane inglise keel, füüsikalised ülesanded riigikaitses, toksikoloogia ja mürgid ning kodanikueetika kirjanduses. Kevadsemestril toimub veel meediakoolitus, maastikuvõistlus Tornist Torni ning talvine ja suvine välilaager. Edasised arengud sõltuvad ennekõike kooli- ja omavalitsusjuhtidest. Vaimusilmas näen kodanikukaitse õppesuunal piisavalt potentsiaali, et sellest võiks kunagi välja kasvada üleriigiliselt õpilasi tõmbav kool. Julgen kahelda, et meil õnnestub lähimas tulevikus konkureerida reaalsuunal näiteks Nõo reaalgümnaasiumi või Hugo Trefneri ja humanitaarsuunal Miina Härma gümnaasiumiga, küll aga võiks meil Elvas olla näiteks aastal 2025 President Lennart Meri nimeline riigiteadustele spetsialiseerunud gümnaasium.

Kuna küpses otsus elukutse valikul?

Olen sündinud, kasvanud ja ajateenistuse läbinud Võrus. 16-aastasena sai minust Kaitseliidu Võrumaa Maleva liige. Samal aastal käisime maleva rühmaga Lätis toonasel meie regioonis suurimal õppusel Baltic Challeange 96. See oli aeg, kui tekkis veendumus, et sõjavägi on koht minu jaoks.

Pärast Kreutzwaldi gümnaasiumi lõpetamist tundus loogiline valik ajateenistus Kaitseväe Lahingukoolis ning seejärel Kõrgema Sõjakooli põhikursus ja aastal 2010 lõpetasin Sõjakooli magistriprogrammi. Teenistus Kaitseväes pakub väga palju võimalusi erinevateks täiendkoolitusteks. Üks erilisemaid on kindasti aastal 2002 läbitud USA Merejalaväe ohvitseride kursus Quanticos Virginia osariigis.

Missugune on olnud teie elukäik karjääriredelil?

Esimesed kümme aastat oma ohvitserikarjäärist olin seotud Mereväega ning täitsin erinevaid ametikohti Rannakaitsekompanii rühmaülemast Mereväebaasi staabiülemani. Viimased kuus aastat olen seotud Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes õppetöö korraldamisega. Hetkel õpin Balti Kaitsekolledžis vanemstaabiohvitseride kursusel ning praeguste plaanide kohaselt jätkan kursuse lõppedes teenistust lektorina sõjalise juhtimise ja pedagoogika õppetoolis.

Kus oli esimene missioon ja mis teid selles ametis köidab?

Minu esimene missioon oli aastal 2007 Afganistanis, kus teenisin Kandahari provintsis NATO väeüksuse Lõuna regiooni staabis juhtimiskeskuse staabiohvitserina. Missioonil on oluline mõista seda, et juhus on pime ning juhtuda võib mida iganes. Oluline on keskenduda konkreetselt oma ülesannetele. Missioonil tagab edu ennekõike professioonaalne suhtumine ning pidev keskendumine oma üksusele ja ümbritsevale olukorrale ning kokkuharjutatud tegevustele. Missioonil tuleb eriliselt esile meeskonnatöö olulisus. See ongi just see, mis köidab paljusid – tugev grupi side ning igaühe individuaalne panus ühise eesmärgi saavutamise nimel tagab üksuse edukuse.

Missugune on olnud paljudest rahuvalvemissioonidest teie jaoks kõige erilisem?

Liibanoni missioon 2016. aastal oli minu jaoks eriline juba selle pärast, et olin Eesti kontingendi ülem. Selline usaldus on iga ohvitseri jaoks suur au ning samas ka äärmiselt huvitav ja vastutusrikas ülesanne. On omajagu suhtelmist nii kohalike kui liitlastega (hetkel panustab ÜRO missiooni Liibanonis 40 riiki) ning samuti on see suurepärane võimalus oma riigi ja Kaitseväe tutvustamiseks.

Sageli tuleb teil ka jõuluaeg kodust eemal viibida ja mängida jõuluvana lõunamaa lastele...

Liibanonis oli meie üksuse vastutusalal ka üks kristlik küla, Ayn Ibil. Küla laste jõulupidu nägi välja selline, et kõik vanemad ja vanavanemad valisid kohalikust mänguasjapoest välja kingitused lastele ning mänguasjapood hoolitses juba kõige ülejäänu eest. Ja kingitusi oli tõeliselt palju! Iga laps sai rohkem kingitusi, kui jõuluvanale korraga sülle mahtus. Asjaolu, et kohalikud kutsusid meid sellise ürituse läbiviimisele appi, näitab väga häid suhteid kohalike ja rahuvalvajate vahel.

Mis on teie jaoks puhkus?

Puhkus on võimalus võtta korraks aeg maha igapäevastelt kiiretelt toimetustelt. Käia perega reisimas või teha koduses majapidmises ära mõned venima jäänud tööd.

Missioonil Liibanonis Siime-Iiri pataljoni põhibaasis. Foto Hille Hanso

Enesekaitse kursus

Elva Gümnaasiumi kodanikukaitse õppesuunas tuleb läbida kahele õppeaastale jaotatud enesekaitse kursus. Eesmärgiks on tutvustada algtasemel erinevaid kontaktseid kahevõitluse tehnikaid, mis parandaksid gümnasistide füüsilist vormi, kasvataksid enesekindlust ja soodustaksid toimetulekut stressirohkes olukorras.

Kursus koosneb kahest baasosast: judol põhinev (sisaldab erinevaid heite- ja kinnihoidmistehnikaid ja lõpeb kollase vöö eksamiga) ning poksil ja karatel põhinev osa.

Esimesel aastal tehakse tutvust poksiarsenali kuuluvate käelöökide ja kaitse põhimõtetga, teisel aastal lisanduvad jalalöögid.

Oskuste edenedes lisandub ka kontaktne sparring, mille puhul arvestatakse õpilaste erinevat taset ning füüsilist võimekust. Hindamisel arvestatakse eelkõige individuaalset arengut ja südikust, mida osaliselt peegeldab grupisisene lõputurniir.

Elva Gümnaasium kutsub!