Kodanikukaitse õppesuund

Kooliaasta algas Emajõel

 Sellel aastal alustasid kodanikukaitse õppesuuna õpilased õppeaastat veidi teistmoodi. 29.ndal augustil koguneti Puiestee tänava koolimaja juurde ja sõideti Kaitseliidu veoautoga Rannu- Jõesuu silla juurde. Seejärel pumbati täis paadid ning edasi toimus liikumine mööda Emajõe voolu.

 Jõudnud Palupõhja, seati üles laagriplats ning valmistati endale katelokkidega apetiitlik õhtusöök. Pärast seda tutvustasid aineõpetajad ning vanemad õpilased noorematele eelseisvaid õppesuuna aineid. Seejärel tuli lahendada erinevaid ülesandeid, kus sai proovida vahemaade mõõtmist sammupaaride abil, tule tegemist süütepulgaga, maskeerumist ning tiimikaaslaste juhendamisel kinniseotud silmadega “miinide” kogumist.

Päev lõppes eestimaiselt kuuma saunaga, jäise jõeveega, šokolaadikringliga ning lusti ja lauluga.

 Öösel toimunud äärmiselt paeluvad tegevused nimega “magamine” ning “telgi kütmine” lõpetati varahommikuse äratusega misjärel liiguti omadega rappa. Mõnus väike pikk jalutuskäik kohalikus soos viis indu täis õpilased tagasi laagripaika, kus ootas enda valmistamist hõrkjas hommikusöök. Ka telgid karjusid enese kokkupanemise ja maasolev prügi koristamise järele. Kui kõik eelnev tehtud, saigi teele, õigemini veele asutud. Mõnus paaritunnine sõudmine viis õpilased Rekule, kus tuli ka paadid kokku panna ning taaskord ronida veoautosse. Teel Elvasse, said matkalised tunda ka Eestis äärmiselt ebatavalist liivatormi, mis tekkis kruusatee ning lahtise kastiauto koostööl.

 

991.jpg

Nii saigi esmakordselt toimunud Kodanikukaitse õppesuuna paadimatk läbi.

Üritus ei oleks saanud toimuda, kui ei oleks olnud inimesi, kes selle algatasid ning selle nii põnevalt korraldasid. Tänamist väärivad kindlasti Saskia Arik, Kalle Kõlli, Elva malevkond, Marko Tiirmaa ja Priit Kollist.

Intervjuu paadimatkal osalenutega

 

Millised on Teie ootused Elva Gümnaasiumile ning kodanikukaitse õppesuunale?

Keidy Otto(10kl): Ootused Elva Gümnaasiumist on toredad ja ma ootan elevusega, mida järgnev aasta toob. Siin on mõistvad klassikaaslased ja ka koolielu on põnev. Kodanikusuuna alt sooviksin käia huvitavates laagrites ja matkadel.

Kertu Kurvits(10kl): Olen kuulnud, et väga palju on aktiivsust, väga palju on koostööd ning samuti on ka paaripäevaseid laagreid. Kuna ma olen ise metsainimene, siis meeldiks mulle väga metsas käia.

Kas paadimatkal toimunud suunaainete tutvustus andis hea ettekujutuse järgnevate aastate tegevustest?

Keidy Otto(10kl): Jah, see andis hea ettekujutuse järgnevate aastate tegevustest, sest nüüd tean, mida oodata gümnaasiumiastmes ja mida põnevat hakkab toimuma.

Kertu Kurvits(10kl): Jah andis. Mulle väga meeldis teha koostööd ja uusi sõpru leida. Väga lahedalt oli välja mõeldud huvitavad tegevused mida ma varem pole teinud.

Miks valisite just kodanikukaitse suuna?

Keidy Otto(10kl): Alguses oli plaan minna reaalsuuna alla, aga kui kuulsin, mida huvitavat kodanikusuunas tehakse, mõtlesin koheselt ümber. Eriti suurt huvi pakkuski metsas ööbimine ja seal ka hakkama saamine.

Kertu Kurvits(10kl): Valisin kodanikukaitse suuna sellepärast kuna seal on väga palju uusi aineid mida mul varem pole olnud.

Maris Musting(11kl): Valisin kodanikukaitse suuna sellepärast, et see suund kutsus mind kõige rohkem ja tundus kõige huvitavam. Kuna ma ei ole reaali ega ka humanitaari inimene siis see suuna valik oli ainuke. Siiani olen selle suunaga väga rahul.

Rain Sülla(12kl): Algul tahtsin valida reaalsuunda. Igal pool oli juba kirjas, et tahan reaali, aga siis viimasel hetkel muutsin meelt ja valisin kodaniku, sest kuulsin, et saab minna metsa ja see oli põhiline. Nüüd kui metsalaagrites käidud, ei kahetse ma otsust.

Milline tegevus meeldis Teile paadimatkal kõige rohkem/mis jäi teile kõige rohkem matkast meelde?

Keidy Otto(10kl): Matka juures meeldis mulle kõik, sest seltskond oli hästi sõbralik ja üldse oli väga fun. Alguses kartsin, et kõik suhtlevad omavahel aga see arvamus ei pidanud paika, sest kõik  kohalolijad olid hästi sõbralikud ning jagasid oma muljeid kooli kohta ja andsid soovitusi uueks kooliaastaks.

Kertu Kurvits(10kl):  Kõige ägedam ja meeldejäävam tegevus paadimatkast oli öine ahju kütmine, iseendale söögi tegemine ja muidugi ka paadisõit.

Maris Musting(11kl): Paadimatka juures meeldis mulle kõik ja meelde jäi samuti kõik. Seltskond oli super, aerutamine oli omamoodi kogemus ja hommikune matk pani sellele paadimatkale suure rasvase punkti.

Rain Sülla(12kl): Matka juures meeldis absoluutselt kõik: eriti seltskond ja sõudmine. Öine saun ja Emajões ujumine oli meelierutav kogemus. Hommikune matk oli kaif, sest pole kunagi nii vara hommikul nii ilusas kohas käinud. Veel oli mõnus teadmine, et kui ma kukun siis on hea seljatagune mind kaitsmas. Ma pean silmas eriti vetelpääste koolituse läbinud kaasvõitlejaid ja muid toredaid, kes kaasas olid.

Kas Te osaleksite võimaluse korral paadimatkal ka järgmistel aastatel?

Keidy Otto(10kl): Kui mulle pakutakse sellist võimalust veel, siis ma võtaksin selle kindlasti vastu ilma pikemat mõtlemata, sest see oli üks põnevamaid kogemusi.

Kertu Kurvits(10kl): Ma oleksin järgmine aasta tulija, kui see toimub, kuna tahan näidata ka teiste, kui äge saab kodaniku suund olla.

Maris Musting(11kl): Kui tekib võimalus uuesti paadimatkale minna siis muidugi olen käpp. Sellisel võimalusel ei tohi lihtsalt minna lasta. Omamoodi kogemus elus juures.

Rain Sülla(12kl): Kui tuleb selline võimalus minna matkale siis oleks mina esimesena vee ääres ja lükkaks paati vette. See on hea võimalus tulla välja oma mugavustsoonist ja nautida hetke. Eriti siis kui seltskond on nii kirev ja mõnus pehme.

Kas olete kindlad, et olete teinud õige suunavaliku?

Keidy Otto(10kl): Selles olen ma väga kindel, sest mulle meeldib käia metsas matkatel, olla aktiivne ja mis kõige tähtsam, õppida enesekaitset, mis on selles suunas võimalik.

Kertu Kurvits(10kl): Jah, ma olen endas 100% kindel, et olen teinud õige valiku, kunas seal on väga palju aktiivsust, väga sõbralik klass ja väga toredad õpetajad.

Maris Musting(11kl): Olen kindel, et olen valinud endale just sobiva suuna, sest selliseid kogemusi kuskilt mujalt mul saada ei ole, kui siit. Metsas käigud, esmaabi, enesekaitse need kõik suuna põhised tunni on eluks väga vajalikud ja on mulle juba väga palju õpetanud.

Rain Sülla(12kl): Titaanpolt kindel, et  tegin õige otsuse. Loomult olen ma lapsik ja rahutu ning kuidagi on vaja saada ennast välja elada olgu selleks siis Revoga poksides, sõudes või pimedas metsas jalutades. Muidugi on olnud ka ebameeldivusi, aga see käib asja juurde ja see kõik ei oleks nii ere ja kaif kui poleks lauslollust.

7. Loomulikult on direktori jaoks kõik õppesuunad omamoodi erilised, kuid mis on kodanikukaitse juures just see, mis on viimastel aastatel toonud just siia kõige rohkem õpilasi?

 

Tarmo Post (direktor):

Kodanikukaitse õppesuund on hästi läbimõeldud ja õpilastele huvitav õppesuund - teooria ja praktikatunnid on omavahel tihedalt seotud. Välislektorid ja huvitavad külalised on õppesuunal tavapärased. Igal aastal toimub ka põhjalik õppesuuna tagasidestamine - kuidas läks ja mida saab teha paremini. Sellel aastal lisanduvad kaks uut kursust  “ Küberkaitse” ja “ Laskmine” - see kõik kokku ongi andnud uuele õppesuunale õpilaste tunnustuse.

 

Deivi Lomp

Vetelpääste kursus

Lisaks paljudele teistele põnevatele kursustele saab Elva Gümnaasiumi kodanikukaitse suunas läbida ka vetelpääste kursuse. Ka see aasta läbisid 10. klassi kodanikukaitse õppesuuna õpilased selle edukalt. Kursuse nii teoreetilise kui ka praktilise poole viis läbi vetelpäästja Katrin Linask.

Teoorias õpitakse erinevaid rannavalvega seotud asju, räägitakse vetelpäästja varustusest ja tööst, ujula- ja rannaohutusest ning veega kaasnevatest ohtudest. Viimane teooriatund toimus Arbi järve juures, kus vaadati rannas olemasolevat varustust, katsetati kannatanu vedamist maismaal ning visati päästerõngast.    

IMG_20170428_104639.jpg             

 Praktika põhiosa toimus aga Tartus Aura veekeskuses, kus õpilased said umbes 5 tundi vees erinevaid asju praktiseerida. Selle aja jooksul ujuti, sukelduti ja katsuti kätte saada veepõhja visatud kummist paelu, üritati vee pinnal ilma liigutamata püsida, katsetati erinevaid kannatanu vedamise viise, tehti koostööharjutusi, prooviti selga päästevesti, visati täpsuse peale ujula päästerõngast ning üritati päästerõnga ja päästepoiga kannatanut transportida. Praktikapäeva lõpuks sooritati test mis hõlmas vette sisenemist, vetelpäästjakrooli ujumist, sukeldumist ja kannatanu transportimist.

Vetelpääste kursuse lõpetanud õpilased said ka vastava tunnistuse. Vetelpäästjakarjääril jätkamiseks on neil igatahes tugev alus olemas.

IMG_20170505_110750.jpg

Koostas: Deivi Lomp

EG kodanikukaitse õppesuuna 1. lend.

EG kodanikukaitse õppesuuna koolipoolseteks alustajateks  olid Matti Kangor ja Anneli Kähr. Nemad oleksid  õiged inimesed, kes neid aegu meenutada võiksid. Arvan, et kodanikukaitse õppesuuna ajalugu oleks heaks uurimistööteemaks gümnaasiumiõpilastele.

Mina olin EG 68. lennu ja seega ka 1. kodanikukaitse õppesuuna klassijuhataja, alustasime 2013/14 õppeaastal.

Otsisin üles oma vanu märkmeid, koosolekute kokkuvõtteid ja vestlesin ka mõne õpilasega, panen siia kirja mõned meenutused meie esimesest lennust.

EG 1. KO-suunas õppisid: Kärolin Kork, Kristjan Kumberg, Gero Mekk, Heiros-Jaanus Sinimäe, Karl-Erik Tamm, Liis Tarkus, Kristin Tobber, Silver Juust.

Nad kõik olid väga toredad, sõbralikud,  hea huumorimeelega ning hoidsid  ja aitasid üksteist.

Õppesuuna eesmärk on pakkuda laiapõhjalist mitmekesist haridust Eesti riigist ja selle toimimisest huvitatud noortele. Õppesuuna ülesandeks on koolitada laia silmaringi, hea eneseväljenduse ja igakülgse ettevalmistusega eesti kodanikke, kel on põhjalikud teadmised Eesti riigistruktuuride toimimise kohta. Suunaaineteks olid enesekaitse, inimjuhtimine, riigikaitse, praktiline bioloogia, keskkonnakeemia, keel ja ühiskond  jne.

Miks õpilased valisid kodanikukaitse õppesuuna?

See oli uus võimalus EG-s, oli põnev, pakkus hoopis teistsuguseid suunaaineid ja eelkõige seepärast, et pakuti palju praktilist tegevust.

Mõned õpilased valisid suuna täiesti teadlikult, näiteks Kristjan Kumberg, tema tundis juba varakult selle vastu huvi, ta oli tegev kaitseliidus, tema ammune unistus oli saada elukutseliseks sõjaväelaseks, õppimine  kodanikukaitse õppesuunas oligi üks etapp tema unistuste elluviimisel, praegu on ta Kuperjanovi jalaväepataljonis tulejuht.  Kristjan on väga tänulik, et just sel ajal, kui tema EG-e õppima asus, see suund avati.

Aga nii mõnigi sattus kodanikukaitse õppesuunda juhuslikult, sõprade soovitusel.

1. lennu õpilased meenutavad, et KÜÕ Kõrgema Sõjakooli poolt õpetatud ained olid kõik väga huvitavad. Näiteks: juhtimise alused – kahjuks oli see aine 10. klassis ja ei osatud kõigest pakutavast aru saada, seda võiks õpetada 12. klassis. Suhtlemispsühholoogia – õpetas end analüüsima, oma tegevust hindama, väga õpetlik ja kasulik aine.

10. klassis oli väga huvitav kursus linnaruumi planeerimine, väga hästi ja akadeemiliselt läbiviidud.

Huvitavad ja õpetlikud olid õppekäigud politseimuuseumi ja KÜÕ Kõrgemasse Sõjakooli. Kõik, mis oli seotud praktilise tegevusega, pakkus õpilastele eriti palju, näiteks välilaagrid, õppereisid ja reis Brüsselisse.

10. ja 11. klassis oli kõik väga hästi planeeritud, 12. klassis tundus õpilastele, et miski lagunes nagu koost. Näiteks väga huvitavad ja kasulikud vetelpääste-, tuletõrje-  ja küberkaitsekursused jäid kuidagi poolikuks, oleks tahtnud nendele kursustele rohkem aega.

Gero Mekk, kes õpib praegu Mereakadeemias, lisas eelnevale veel ühe soovituse, et kodanikukaitse õppesuunas tuleks joonestamist õpetada, seda läheb tal praegu väga vaja, aga eelteadmisi oleks võinud gümnaasiumist saada. Ka Gero on rahul, et sai EG kodanikukaitse õppesuunas õppides praegusteks õpingutesks üsna palju sissejuhatavaid eelteadmisi.

Suunavalikuga jäid õpilased rahule ja nii mõnedki said motivatsiooni sellel alal tulevikus jätkata .

EG kodanikukaitse õppesuuna  1. lennu õpilased soovitavad seda suunda kõigile, kes huvituvad kodanikukaitse teemadest.

Kalle Kõlli meenutus KO õppesuuna esimesest lennust:

„ Emotsioonid kodanikukaitse õppesuuna esimesest lennust on ülimalt postiivsed ja erilised. Tegu oli minu esimeste gümnaasiumiõpilastega, keda õpetasin. Oli äärmiselt põnev aeg, kuna viisime esimest korda ellu uut ja huvitavat porogrammi tavapärasest erilinevate õppeaiente- ja meetoditega. Õppisime kõik palju ning veetsime koos huvitavalt aega nii koolimajas, linnavalitsuses, Aura veekekeskuses, Uniküla harjutsalal kui ka Brüsseli kesklinnas ja Waterloo lahingupaigas. Palju edu ja kordaminekuid Teile kõigile!“

 

Tiiu Ruus

Practical English for Defence Studies

Erialane inglise keel kodanikukaitse suunale 12.-ndas klassis hõlmab kahte aspekti: avardab väljenditeringi riigikaitse terminite valdkonnas ning tutvustab õpilastele tuntumaid sõjakonfliktide teemalisimängufilme. Põhilised nö. teoreetilised teemad on üksused, operatsioonid, sõidukid, relvastus, sõduri elu, relvad, navigatsioon ning organisatsioon. Mängufilmide puhul on igal õpilasel meeldiv võimalus teha filmianalüüs ja konfliktianalüüs nii suuliselt kaaslaste ees kui esitada esitluse kirjalik versioon. Õppekeel on loomulikult inglise keel ning terminite omandamisel, esitluste tegemisel ja teadmiste kontrollimise etapis kasutatakse ümbersõnastamist mitte tõlkimist inglise keelest eesti keelde. 

10. klassi meediakoolitus

Reedel, 10. veebruaril toimus 10. klassi kodanikukaitse õppesuuna õpilastel aine Kodanik ja ühiskond raames meediakoolitus. Koolituse viisid läbi kapten Arvo Jõesalu ning 3 ajateenijat Kaitseväe strateegilise kommunikatsiooni üksusest.

 Koolitusel viis kapten Jõesalu läbi loengu ohtudest sotsiaalmeedias. Väga oluline on teadmine, et internetis postitatut võivad näha nii sõbrad, tuttavad, võõrad kui ka vaenlased. Kui miski juba internetti laetud on, võib see alatiseks alles jääda, isegi kui üleslaadija selle kustutab.

Seejärel tutvustasid kaitseväe strateegilise kommunikatsiooni osakonna ajateenijad meile oma üksust ning varustust. Usun, et nad innustasid oma meeldiva jutuga mitmeidki meediahuvilisi tulevikus just sinna üksusesse kandideerima.

 Enne seda, kui igaüks sai praktiseerida intervjuu andmist, räägiti läbi asjad, mida tuleb intervjuud andes jälgida nt ei tohi tõmmelda, kramplik olla, tuleb vaadata intervjueerijale silma ning olla aus, kuna vale kipub alati välja tulema. Ka kogenumad intervjuu andjad võivad närveerida ning sellega tuleb arvestada.

 Seejärel pidimegi minema igaüks ukse taha päris kaamera ette. Kuigi olime teinud küsitavate küsimustega eeltööd, läks siiski kaamera ees kõik segaseks. Suurepäraselt sai meie juhtme kokku jooksutamisega hakkama intervjueerija (üks ajateenijatest), kes kõik sõnakõlksud naljaks pööras. Kui igaühel olid närveerimised närveeritud ning kaamera ees esinetud, saime ka tagasiside. Õnneks läks meil üldkujul hästi--keegi päris raidkuju ei olnud ning ka silmside oli olemas.

 Kindlasti andis see kursus suurel hulgal kasu. Intervjuude andmine ei ole päris see, mida on tavaline silmast silma rääkimine. Kindlasti andis kursus juurde ka avaliku esinemise julgust. Minus isikikult tekitas see suurel hulgal huvi meedia vastu.

Koostas: Deivi Lomp