Klassilood 2019/2020

3B Ahhaas

20. septembril käis 3.b klass Ahhaas iseseisvalt õppimas. See tähendab, et me ei osalenud ühelgi õppeprogrammil, vaid igaüks sai ise uurida ja katsuda ja toimetada seal, kus ta tahtis.

Kõik oli väga põnev. Veemaailm oma veeatraktsioonidega, erinevad seadmed, millega sai erinevaid tegevusi teha. Teha kukerpalle autoga, joonistada, uurida udu ja veekardinaid. Orienteeruda peegellabürindis, katsetada, kuidas on lesida fakiirivoodis jne. jne. Oma käigu lõpetasime teadusteatri etendusega "Elekter".

Tagasi Elvasse sõitsime rongiga. Teel raudteejaama nautisime TÜ esist purskkaevu.  Käisime ka korraks TÜ raamatukoguis, kust leidsime toreda sinist värvi Pegasuse. Vaatlesime kauneid maalinguid Pepleri ja Tiigi tänavete ristmikul olevate majade otstel. Ning jõudsimegi raudteejaama. Peagi saabus meie rong ning paarikümne minuti pärast olimegi Elvas tagasi.

Oli jällekord üks vahva, teadmisi ja elamusi pakkuv päev.

Tekst ja fotod: Külli Korol

3B ja 3C Karulas Ähijärve ääres õppimas

3.b ja 3.c klass käisid neljapäeval, 19. septembril Karula Rahvuspargis õppimas. Juba sõit Karulasse oli kui Ameerika mäed lõbustuspargis. Lõuna-Eestile omaselt palju künkaid ja kuplikesi. Kiira-kääralised teed kord künkast üles, siis jälle alla, kurv ja taas künkast üles - alla.  Nii põnev oli! Ilm oli ka meie poolt - väga ilus. Karula külastuskeskus asub kauni Ähijärve ääres. Oma künkaga, mille otsas vaatetorn koos liurajaga - sealt sai kohe otse mäest alla liuelda ja jõuda nii kiiresti järve äärde.

Alustasime päeva sellega, et retkejuhid jagasid meid kahte gruppi. Üks grupp läks maastikumängule, teine aga Ähijärve matkarajale. Orienteerujad said kaardid, kuhu olid märgitud kontrollpunktid - 14 tükki! Ja veel töölehed, mida tuli täita vastavalt kontrollpunktis olevale ülesandele. Ühest klassist sai 4 gruppi ja võiski mängule minna. Igas kontrollpunktis tuli ülesandeid täita. Järve ääres näiteks tuli vee temperatuuri mõõta. Aega mänguks anti poolteist tundi.

Pikk liug järve äärde.

Ähijärve vee kraadimine.

Järve ääres oli veel mitu kontrollpunkti. Sai õppida tundma mesilasi, linnumune. Valida esemekuhjast välja esemed, mida oleks paslik matkale kaasa võtta ja mida mitte.

Veel tuli määrata puude liike, tunda vanasõnu, tutvuda suitsusaunaga, rehetare sisumusega, peamajas näitusega jne. jne.  Pärast istuti koos ja kontrolliti küsimuste vastused üle. Üks meeskond jõudis kõik ülesanded täita, Ühel meeskonnal jäi 1 küsimus vastamata. Ülejäänud kahel meekonnal mõned vsatused leidmata. Aga kõik olid väga tublid!

Seejärel vahetus. Maastikumängijad läksid metsaretkele ja vastupidi. Liikuda tuli hanereas mööda laudteed. Ja piki kaunist Ähijärve äärset teed. Otsisime tee äärest loomi. Ja leidsime kopra! No tegelikult oli tegu küll kopra topisega, aga see ei seganud, ikkagi saime teada palju uut kobraste kohta. Veel jäi teeraja äärde üks pisikiskja - nirk. Uurisime ka nirgitopist ning kuulasime retkejuhi juttu nirkidest. Lagendikul uurisime oma meelte tööd. Mängisime meeltemängu - kas seotud silmadega on võimalik tajuda, millise objektiga on tegemist.

Uurisime samblaid ja samblikke ning seeni. Ning jällegi saime palju uut ja huvitavat teada.

Tagasiteel metsast tuli ka topised kaasa võtta. Tegelikult oli kopra topis päris raske kanda. No ja loomulikult tegime kopraga ka fotosid.

Oli üks ütlemata tore päev!

Tekst ja fotod: Külli Korol

3B ja 3C Maisilabürindis

Käisime reedel, 13. septembril Maisilabürindi talus. Saime teada, mis asi on labürint, kivilabürindis liikuda, joonistada labürinti.

Seejärel saime teada, missugune on mais, kui kõrgeks see kasvab ja kus asuvad maisi õied, millest arenevad viljad - maisi tõlvikud. Kuidas murda endale "maisimetsast" tõlvikut. Moodustati meeskonnad, kes koos pidid maisilabürindis seiklema. Maisimetsa keskel oli ka vaatetorn, kust sai vaadata, kui kaugel ollakse ja kus need rajad küll on.

No ja siis oligi aeg mailabürindi poole teele asuda. Läbi koridori, vaatetorni alt läbi, üle silla ja labürindi väravast läbi ning siis saigi kontrollpunkte otsima minna. Mingi aja pärast hakkasid esimesed grupid talu terrassile ja mänguväljakule tagasi tulema. Paraku küll mitte ühtki punkti leidmata, kuid see-eest maisitõlvikutega varustatuna.

Hästi tore oli labürindist väljaspool kuulata otsijate saginat. Selline mõnus jutuvada ja hõikumine ja kilkamine jne.

Õpetajad ootasid lapsi terrassil võileibade ja saiakestega.

Lapsed said paitada poni, lambaid, suurte sarvedega sokku. Ja neile maisi sööta. Veel olid talus vahvad pardid. Muist tavalised, muist väga toredad jooksupardid, kes sarnanesid joostes liikudes pingviinidele. Muidugi oli seal ka 2 kassi, keda sai paitada ja kes end nurrudes mööda laste sääri silitasid.
Kõik lapsed said labürindis mütata, maisi korjata ja kojugi viia - lubati kaasa võtta nii palju tõlvikuid, kui kotti mahub. Mängida mänguväljakul. Kui kõigest isu täis, siis oligi aeg end bussile laadida ning tagasiteele asuda.
Oli vahva päev.

Tekst ja fotod Külli Korol.

2.a külastas seenenäitust

September on seenelkäigu kuu. 2.a klassi õpilased käisid Tartu Loodusmajas tutvumas seeneriigiga.

Nätusel sai tutvuda erinevate seentega, mõnda tuli lisaks vaatamisele ka nuusutada. Põnev oli läbi mikroskoobi vaadata seenekärbeste vastseid ning näha seeneusside tehtud käike seenes. Läbi mikroskoobi paistsid kärbseseene valged täpid justkui vatist tehtud olevat. Huvitav oli näha ka läbi mikroskoobi seene eoseid ning oma silmaga saada kinnitust, et seened koosnevad seeneniidistikust. 

Tore oli ka läbi luubi piiluda seene erinevaid osasid ning näha, milline elu käib ussitanud seenes.

Õppekäigu lõpetuseks said lapsed uurida, kuidas inimene looduses kasvavaid seeni kasutab. Kõige populaarsemaks osutusid seentega värvitud lõngapatsid.

Lõpetuseks mängiti veel seeneteemalist Aliast ning kodutee võis alata.

A. Puusaag