Klassilood 2018/2019

Ükski heategu ei ole kunagi liiga väike!

Elva Gümnaasiumi 9.a klass otsustas ka sellel aastal, et ei tee üksteisele jõulukingitusi vaid koguvad heategevuseks raha. Igaüks sai kirjutada kellele võiks raha annetada ja ülekaaluka võidu saavutas ka see aasta idee annetada kogutud summa Tartu Koduta Loomade Varjupaigale.

See aasta kogusime klassiga heategevuseks 100€. Kuigi jõuludest on palju möödas, käisid õpilased eelmisel nädala annetust üle andmas, sest heategu teha ei ole kunagi liiga hilja. Klassi nimel andsid kingituse üle Heiki Vabrit, Kelli Kütt, Rasmus Käppa ja klassijuhataja Tarmo Post.

Meeldivaks üllatuseks oli see, et sellel aastal olid paljud loomad leidnud endale uue kodu. Kogunenud pisikese rahasumma eest ravitakse loomi, sest tervetele loomadele on kergem uut kodu leida. Loodame klassiga, et ka need loomad kes hetkel olid varjupaigas, leiaksid kiiremas korras endale uue kodu.

Autor: Heiki Vabrit (9.a klass)  

2B Miniteaduskoolis

2.b klassi lapsed käisid 14. jaanuaril teises majas õpetaja Kaja käe all õppimas. Kõigepealt tuli kitlid selga panna. No mis laboratoorium see siis on, kui tõelise teadlase moodi kitlit selga ei saa! Seejärel valisime meeldivad kohad laborilaudade taha ja tegevus võis alata. Õpetaja Kaja rääkis alustuseks loo Tuhkatriinust, kes tahtis ballile minna, kuid pidi kurja võõrasema käsul hoopiski kodus tuha seest läätsi välja noppima. Umbes sama tuli ka meil teha. Kui Tuhkatriinule tulid appi linnud, siis meie abiliseks olid sõelad, mille abil saigi manna seest herned kätte. Manna pudenes keeduklassile ja herned said kenasti eraldi klaasanumasse pandud. Olidki ained eraldatud!

Järgmiseks ülesandeks oli filtreerida vett - selle tarvis oli igale lapsele laual keeduklaas, milles vedel pori. Siis veel kooniline kolb, millele tuli lehter peale asetada ja lehtrisse omakorda filterpaber. Ja kõige lõpuks tuli filterpaberisse valada filtreeritav porivee segu. Võttis ikka natuke aega, enne kui vesi läbi voolas. Otsustasime, et seda võiks juua küll.

Tuli täita ka tööleht, kus oli pilt koonilisest kolvist, lehtrist, ja filterpaberist. Meie ülesandes oli iga eseme juurde tema nimetus kirjutada. No igatahes sai nii mõnelgi mehel töölehele kirja töövahendina "koniline kolp". Aga põnev oli! Tund sai nii kiiresti läbi, et lausa uskumatu!

Aitäh õpetaja Kajale!

2B käis Soomusrongi uudistamas

Väljavõte Õhtulehe artiklist 27. november 2018:

28. novembril 2018 möödus sada aastat Eesti Vabadussõja algusest. Sel päeval sai alguse ka Vabadussõda 100 sündmuste programm, mis kestab Eesti Vabariigi iseseisvust tunnustanud Tartu rahulepingu 100. aastapäevani veebruaris 2020. Kuivõrd Vabadussõda oli suuresti seotud just raudteega, valmistati sel puhul Vabadussõjaaegse soomusrongi koopia, mis läbib jaanuarikuu jooksul Vabadussõja pöördelahinguid matkides vahemaa Kehrast Valgani. Rongiga sõidavad kaasa giidid, kes tutvustavad vabadussõja ajalugu, soomusronge ja inimesi. Rongi taga seisab ka soomusauto, mille koht on rongi viimasel platvormil. Soomusauto nagu rongki ehitati sisuliselt mitte millestki. Oli jäänud ainult vana foto.

Käisime meiegi soomusrongiga tutvumas ja giidide juttu kuulamas. Tõsi, omaette oli natuke põnevam rongi sisemust avastada. Sai uurida  suurtükki, dessantvaguni sisu, piiluda kuulipildurite laseavast välja ja proovida, kuidas on kuulipildujat pöörata eri suundadesse. Natuke ette kujutada, kuidas oli see siis, kui soomusrongi meeskond lahinguid pidas. Sai istuda laudkõva nari serval ja koguneda plekkahju ümber. Väga pönev oli.

Tegelikult oli meil ka juba väheke eelteadmisi. Tegime koolis terve tunni soomusrongi teemal. Et mis rong see õieti on, miks see rong üldse vajalik oli, kes selle rongiga sõitsid jne.  Raudteejaama jõudes tundsime kohe ära, et vaat see ongi soomusong! Ja nii väike! Arvasime, et see on suurem. Igal juhul oli vahva õppekäik.

Tekst:  Külli Korol, fotod:  Külli Korol ja Eva Kams

2B talvine õuesõppepäev

Otsustasime, et nüüd on just paras aeg minna õue õppima. Ilm on imekaunis - lund sajab ja kõik on justkui valges vatis. Mets on valge lumerüü all. Aga kas me ikka tunneme ära ilma lehtedeta ja lumekasuka all puud? Oskame leida mustikapuhmaid ja kadakaid ja näha looduses tegutsejate jälgi?  Leiame erinevusi kevadise ja talvise jõe vahel?

Kohe pärast lõunasööki panime end soojalt riidesse, võtsime kelgud  ja seadsimegi sammud metsa. Esialgu piki Puiestee tänavat, seejärel üle raudtee ja vasakule metsateele. Kõik oli koheva lumevaiba all. Vaid üks jäljepaar oli enne meid teele tekkinud. Nii mõnus oli sedasi sammuda. Vahepeal sai sõbrale sõbralik lumedušš kaela valatud - no mis ta siis on seal lundtäis oksa all! Otse loomulikult tuleb sobival hetkel oksa raputada. Sest polnud midagi. Nii tore ju.

Nägime koerte jälgi ja siis imepisikeste jälgede rida, jäljetäppide vahel kriipsuke. Kes võis need jäljed jätta? Natuke mõtlemist ja vastus käes - hiir! Olidki hiire jäljed. Uurisime männitüvesid, mis lumesaju poolelt justkui lumevõrguga kaetud, aga teiselt poolt puhta lumetud. Vaatlesime männilatvu. Nii kõrged männid, ülal lumetutid peal. Kuuseoksad lumekoorma all längus. Mustikapuhmad. Nüüd küll lehetud, kuid äratuntavad.

Ja olimegi jõudnud Vaikse tänava äärde. Tee ületada, pisut maad veel läbi metsa - sel puhul kuusemetsa, ja olimegi jõudnud paisjärve äärde. Sinna, kus kevadel õuesõppepäeval olime. Küll oli hea kaasavõetud võileibu nosida ja mõnusasti matkavarjualuse all istuda. Kes tahtis, läks kelgutama - selleks meil kelgus ju kaasas olidki. Kes tahtis, sai uurida paisjärve tammi kust vesi suure kohinaga alla voolas. Poisid käisid jõge uudistamas ja leidsid kopra tegevuse märke. Kõik said imetleda kopra jälgi jõejääl ning poolelijäänud puulangetamise tööd. Suur remmelgas oli saanud tunda kopra teravaid hambaid.

Kõigile jätkus tegevust ja avastamisrõõmu. Märkamatult oli aeg nii kaugel, et tuli tagasiteele asuda. Ja nii imelik, kui tulles tundus tee lõpmata pikk, siis tagasi minnes tuli metsatee lõpp nii kiiresti kätte. Uskumatu! Oli vahva päev!

Tekst ja fotod: Külli Korol

1.a Miniteaduskoolis

Esimest korda osalesid Miniteaduskoolis 1. klassi õpilased. Õpetajate Kaja Kalmuse ja Geil Siim´i juhendamisel said lapsed tegutseda Puiestee õppehoone laboriklassis.

Lapsed panid selga rõõmsavärvilised laborikitlid ja jäid toimuvat põnevusega ootama. Õpetaja Kaja juhendamisel tegid lapsed katse kromatograafia valdkonnas. Huviga jälgiti katse käiku, mille tulemusena selgus, mis värvidest koosneb mingi värvus. Õpetaja Geil viis lapsed rakumaailma. Põnev oli pinsetiga võtta sibulalt kiht ja asetada see klaasalusele, kuhu lisati joodi. Klaasalus asetati mikroskoobi alla. Läbi mikroskoobi sai vaadata sibula kattekoe rakuehitust.

Tunnid olid põnevad ja elevust jätkus terveks päevaks.Foto: A. Puusaag



Autor:



Autor:



Autor: