Huvitav ainetund

Projektitööde esitlused

Aprillikuu viimasel nädalal esitlesid 6. klasside tüdrukud oma projektitöid. Klassikaaslaste poolt valiti parimateks Maria, Marleeni, Emily,  Maria, Saskia ja Stephanie tööd.

4.a ja 4.c klass loodusõpetus

Selles tunnis tegid õpilased praktilist tööd mikroskoopidega. Kõigepealt õppisime selgeks mikroskoobi osad. Seejärel õppisid lapsed kasutama valgusmikroskoopi ja digitaalset mikroskoopi, tutvusid ka vanemate peegelmikroskoopidega. Sellest õppeaastast on koolis olemas ka dokumendikaamera, mida sain katsetada, et lastele preparaadi tegemist läbi projektori demonstreerida.

Iga laps sai vaadata 3 erinevat preparaati (sibulakoor, sammal, juuksekarv), mis oli enne tundi paigutatud erinevate valgusmikroskoopide alla ning õpilased pidid need joonistama töövihiku harjutusse. Praktilise töö käigus õppisid lapsed iseseisvalt ka preparaate valmistama ja neid ise mikroskoopidega vaatlema. 

See tund oli mõlema klassi õpilastele väga tegevusrohke ja põnev. Õpilased olid väga leidlikud, mida prepareerida ja vaadelda ning läbi digimikroskoobi ka teistele klassikaaslastele näidata.

6.c uuris kaubanduskeskuse tooteid

Ühiskonnaõpetuse asendustunni raames otsustasime minna Elva kaubanduskeskusesse Coop. Klass jagunes 4-5 liikmelisteks rühmadeks, kus igal rühmal oli üks nutivahend, milles oli alla laaditud äpp Barcode Scanner: https://play.google.com/store/apps/details…
Õpilaste ülesandeks oli kauplusest leida 10 erinevat toodet ning äpi ja lühendi abil tuvastada tootjamaa.
Parimad tulemused said need õpilased, kes leidsid võimalikult palju eksootilise maa toodangut. 
Õpilastele see ülesanne väga meeldis, sest nüüd said nad lisaks tootele teada ka tootjamaa.

Projektitööd 6. klassis

Kõik meie kooli tüdrukud teavad, et käsitöötund algab sõnadega: “Ole hea, võta palun päevik lahti!”. Sel nädalal juhtus kuuendate klasside käsitöötunnis midagi täiesti enneolematut - päevikud jäid suletuna koolikotti, selle asemel ilmusid lauale aga personaalsed ajakavad, kus kirjas terve aprillikuu tegemised, töövahendid, materjalid, kodune- ja tunni töö. Ajakava koostas iga tüdruk endale ise, valides teema vastavalt oma huvidele. Projektide teemad varieeruvad kudumisest- heegeldamisest koos kokkamiseni.

Õpetajana ootan põnevusega aprillikuu viimast nädalat, kui kokkuvõtvas tunnis saab näha projektide esitlusi. Ka neid on seinast seina - mõnele meeldib teha tööd arvutiga, mõni armastab lõikuda- kleepida- kirjutada.

 

 

6.b uuris Eesti maavarasid

Rühmatööna oli vaja õpilastel loodusõpetuses ette valmistada GoogleDrive keskkonnas esitlus ühest Eestis leiduvast maavarast. Esitluse koostamiseks kasutasid õpilased etteantud kavapunkte:
Mis maavara see on?
Millised on selle omadused?
Kuidas seda kasutatakse?
Kuidas seda kaevandatakse?
Milliseid keskkonnaprobleeme võib selle kaevandamine põhjustada?

Esitluseks logis iga rühm GoogleDrive keskkonda ja leidis vajaliku esitluse.
Õpilased analüüsisid kaasõpilaste töid - kas töö vastas teemale, mis oli eriti huvitav, kas esitluse koostamine vastas nõuetele, viitamine töö lõpus.
Tööd olid väga huvitavalt koostatud ja kõik õpilased said esiltustega kenasti hakkama.

5.a ja 6.b klassi õppepäeva esitlused

30. jaanuaril toimus 5.a ja 6.b klassil õppepäev AHHAA-s teemal "Vesi", mille käigus tutvuti Punase mere elustikuga ja tehti erinevaid katseid veega. Kuna klassid olid väljasõidul oma klassijuhatajatega, siis tunniplaanis olnud ärajäänud tunnid otsustati omavahel lõimida toimunud õppepäevaga - loodusõpetus, kirjandus, eesti keel, inglise keel, klassijuhataja tund. 

Loodusõpetuse tunnis toimus arvutiklassis rühmatööna esitluste koostamine GoogleDrive keskkonnas, et õppepäevalt saadud kogemusi üksteisele jagada. Laste rühmatööd tulid väga erinevad ja huvitavad.

Selle tunnitööga seoses otsustasime klassijuhatajatega teha klassijuhataja tunni raames kahe klassi esitlused suurel ekraanil kooli aulas, et saada esinemiskogemus suurema publiku ees kui ainult oma klassis. Lisaks loodusõpetusele said õpilased hinnatud ka kirjandusõpetaja Malle Luige poolt esinemisoskuse eest ning inglise keele õpetaja Mari Talvik jätkab seda tööd inglise keele tunnis jutustamisoskuse arendamisega. 

Kõik lapsed said esinemisega suurepäraselt hakkama ja kindlasti ühe uue kogemuse võrra rikkamaks. 

2.d kordab häälikuühendeid

Õppeaine: eesti keel
Teema: Häälikuühendid
Eesmärk/tegevused : Täis- ja kaashäälikuühendi leidmine ning rühmitamine.

Õpitud reeglite kordamiseks valisin eelnevalt välja mitu erinevat rakendust. Selleks, et oleks lihtne õpilastel leida rakendusi panin need üles meie klassi padleti seinale. 
(https://padlet.com/annikatensberg/2dtegutseb)

Kuna eelnevalt olime tunides õppinud häälikuühendeid, siis õpilastel oli hea võimalus korrata.

4.a ja 4.c klassi loodusõpetus

Õpilased kordavad kontrolltööks teemal "Maa siseehitus" e-õpiku abil: Astra õpik.ee, lahendavad erinevaid õpetaja poolt määratud ülesandeid. Selles keskkonnas saab õpetaja määrata ülesandeid kogu klassile või ainult ühele õpilasele eraldi.

  

Teise töövahendina kasutasime kooli tahvelarvutitesse allalaaditud äppi - Quiver 3D: http://www.quivervision.com/
Selleks on vajalik eelnevalt välja printida erinevaid pilte, mis õigel nutivahendi kasutamisel muutuvad 3D-ks. Printimiseks on nii tasulisi kui tasuta töölehti. Selle äpi abil oli meil võimalik vaadata ja ka kuulata, kuidas töötab vulkaan ja maakaardil üle korrata mandrid, ookeanid, maailmajaod.

     

  

  

2.d õpib kella

Pikemat aega oleme õppinud kella ning selle kinnistamiseks mängisid õpilased learningappsis erinevaid mänge. Eriti põnevad on mängud, kus saab kaasõpilasega tekitada väikse võitlusmomendi.
Tunni lõpus tegime virtuaalset liivakunsti (https://thisissand.com/).

2.d matemaatika

Eelmise aasta lõpus oli meil mitu tundi teemaks täht arvu tähisena. Koostasin learningappsis antud teema kohta äpi (valikvastustega, võiduajamine). Iga laps sai qrkoodi äpi leidmiseks. Esmalt mängiti ühekaupa ning seejärel prooviti koos sõbraga. Õpilased olid väga põnevil. Eriti tekitas põnevust klassikaaslasega oma teadmiste proovile panek

2.d eesti keel

Õpilased lugesid läbi lugemikust lugemispala. Lugemispala põhjal oli koostatud 10 küsimust, mis olid peidetud qrkoodidesse. Iga laps sai endale qrkoodid ning paberilehe vastamiseks.Qrkoodid avati vastava programmiga kasutades tahvelarvuteid.
Õpilastele tundus ülesanne põnev ning tööd jagus terveks tunniks.

4.c joonistas luuletustega

   

Jõulukuul kirjutasid õpilased eesti keele tunnis ühe jõululuuletuse ja kopeerisid selle keskkonda Texter: http://tholman.com/texter/ Seejärel joonistasid kirjutatud luuletusega hiire abil jõuluteemalise pildi. Õpilased kopeerisid töövahendi Snipping Tool (Lõikeriist) abil oma joonistuse ja salvestasid töö oma kooli kausta. 
Lapsed saatsid tehtud töö Stuudiumi sõnumite kaudu ja faili lisamisega kirja eesti keele ja kunstiõpetuse õpetajale ning ka endale ja oma sõbrale või vanemale.
Lapsed omandasid selles tunnis erinevad osaoskused ja lapsi hinnati mõlemas ainetunnis.

       

    

 

4.c õppis ÕS-i ja digisõnastiku kasutamist


  

Eesti keele tunnis õppisime kasutama õigekeelsussõnaraamatut nii raamatuna kui digina: http://www.eki.ee/dict/qs/
Lastel olid kasutada tahvelarvutid ja "Õpilase õigekeelsussõnastikud".

         

Digisõnastikust oli lastel õigeid sõnavorme leida lihtsam kui raamatust. Digina oli vaja vaid otsitav sõna lisada, kuid raamatust leidmiseks oli vaja eelkõige teada ja meelde tuletada tähestikulist järjekorda, et vajalikku sõna üles leida. Huvitav kogemus oli ka see, et hoolimata kirjavigadest, suutis digisõnastik õige vastuse kuvada. Täideti vajalikud harjutused töövihikust.

      

Kordasime ka eelmisel tunnil õpitud ja kodus harjutatud lühendite kirjutamist Miksikese keskkonnas:  http://www.miksike.ee/en/gtests.html…#
Lapsed kasutasid tahvelarvuteid isesesvalt lühendite leidmiseks ja täitsid etteantud harjutused töövihikust. 

       

 

4.c õppis lühendeid

  

Eesti keele tunnis õppisime lühendite kirjutamist tahvelarvutite abil. Eelmisel tunnil olime õpikust läbi lugenud ja punktiga kasutatavad lühendid kirjutanud vihikusse. Kuna oli meie kooli 103. sünnipäev ja meie klassiruumi laudasid kasutati sünnipäevatortide valmistamise alustena, siis olid meie klassiruumis kasutuses ainult toolid. Koolis on võimalik kasutada tahvelarvuteid ja viia ka need oma klassiruumi. Seetõttu tegimegi sellel päeval eesti keeles nutitunni, mille käigus õppisime ja kordasime lühendite kirjutamist. Õpilased leidsid klassiruumis endale mugavad kohad ja tunnitöö algas.

    

Tunni teises pooles tegime harjutusi ja lahendasime ristsõna Miksikese keskkonnast: http://www.miksike.ee/en/gtests.html…# ja http://www.miksike.ee/…/…/lisakogud/kylli_tropp/Luhendid.htm

Vajalikku abi leidsid õpilased oma õpikust või arutledes koos klassikaaslasega. Kellel õnnestus tunnitöö ülesanded varem valmis saada, said kasutada lisatööna tahvelarvutis olevaid rakendusi.

    

 

6c inglise keele tunnis

 Ülle Jõesalu: Pärast kontrolltööks kordamist said õpilased osa toredast keelekärjemängust. Mõlemad võistkonnad lahendasid ülesanded väga edukalt! Selliseid arendavaid mänge on meie koolile väga vaja! Aitäh koostöö eest õp Marile!

Tärklis

 

1. c klassi lpsed õppisid kartulist  tärklist valmistama. Protseduur võttis aega mitu tundi. Algas kartuli pesemise ja koorimisega ning lõppes kisselli valmistamise ja söömisega. Ise tehtud, hästi tehtud!

 

 

Jahu, vesi, sool - ja valmis ongi

1. c klassi õpilased valmistasid ise jõuluehted kuusele, siin valmivad ehete toorikud.

Loodussõprade ringi külastas jahimees

Novembrikuu viimast teise kooliastme ringitundi külastas jahimees (jahinaine), kes on meie kooli loodusõpetuse õpetaja Angela Leiaru-Indriko ja tegeleb vabal ajal jahindusega Viljandimaa Jahiseltsis.

Õpetaja Angelalt saime teada, et jahimeheks võib saada 16 aastaselt ja relvaluba saab omada alles 21 aasta vanuses. Selleks peab eelnevalt olema läbitud jahikoolitus, saama jahitunnistuse ja tegema eksami. Läbima ka relvakoolituse ja tegema laskekatseid igal aastal (3-5 lasku). Relv tuleb viia pärast jahti kohe oma relvakappi ja kapi võtme asukohta ei tohi sõpradele avalikustada. Jahis soovitatakse kaitseliinis kasutada oranže või punaseid veste, et oleks piisavalt nähtavad üksteisele ja ka küttijatele.
Me saime teada ka erinevatest jahipidamisviisidest - relvaga, koeraga, püünistega. Hundijahti peetakse punaste lintidega. Põdrajaht hakkab 01. oktoobrist ja toimub ajujahina  - häälega hüüdmine. Jahis kasutatakse ka varitsust jahimajakeses, hiilimist ja koputamist. Koeraga võib jahtima minna põtra ja metssiga, kuid metskitse jahis on koerad keelatud.

Õpetaja Angela andis meile teadmisi ka erinevate loomade elust ning saime katsuda ja vaadelda erinevate loomade luid, sarvi, hambaid, nahkasid. Saime teada, et põtradel on geneetiliselt kas kühvel- või pulksarved ja ka nende vanust määratakse sarvede harude järgi. Metskitsede sarvedel on ainult kolm haru ja sarvede järgi nende vanust määrata ei saa. Vanust määratakse sarve aluste ümbermõõdu järgi.

Suured tänud õpetaja Angelale huvitava ringitunni sisustamise eest!

Teise kooliastme loodussõprade ringitegevust saab jälgida meie ajaveebist: http://loodussobrad.blogspot.com.ee/

Liivakunst

Me kõik oleme mererannas liivalosse ehitanud ja kuiva liiva läbi peopesa nõristanud. Täna tegime seda kunstitunnis- mõnus meditatiivne tegevus, aga põrandad jäid puhtaks :) 

 

5c klass käis muuseumitunnis uues Eesti Rahva Muuseumis

ERM-is oli tore . Mulle meeldis see, et seal olid "majad majas". See tähendab sai näha vanaaja talu elamuid ja sauna ning nende sees sai käia. Mikk- Markus

Õppekäigul oli väga tore näha, kuidas vanasti elati. Mulle meeldis seal olla ja avastada. Seal oli palju lahedaid asju, nt näidati, et kui on leitud vaid üks kild potist, siis see on nii suur või väike. Maria

Õppekäigul oli äge olla. Seal oli palju asju avastada. Giid näitas vanu asju, nägu näiteks omatehtud vana muruniiduk, esimene telefon, ta rääkis veel eesti lipust jne. Kokkuvõttes see oli väga tore ja äge. Katriin

ERM-is oli lahe. Sain teada, et vanasti olid kilekotid väga väärtuslikud. Maja oli uhke ja suur. Mulle meeldis!!! Joonas

Mulle meeldis ERM-is väga. Kõik oli nii äge, mis seal oli. Kõik need ajaloolised asjad ja huvitavad ruumid. Sooviksin sinna uuesti minna. Markus

ERM-is oli väga lahe. Seal oli palju vanaaegseid ja huvitavaid asju. Kunagi võiks seda uuesti külastada. Marit

Oli lahe. Mulle meeldis näha seda tooli, millel istus Skype tegija ja need soost leitud riide osad, mis olid hästi säilinud. Saamuel

See oli väga tore. Ma käisin koos perega eelmisel nädalavahetusel uuesti. Ma olin neile giidi eest. Henri

Loodussõprade ringi muuseumitund Tartu Linnamuuseumis

15. septembril avati Tartu Linnamuuseumis näitus „Ajaloo prügikastist ajalukku. Jäätmed, teadus ja äri”, mis keskendudes linnamuuseumi kogus olevale materjalile räägib keskaegsele linnale iseloomulikest prügi käsitlemise viisidest ning selle seostest keskkonna ja inimkäitumisega. Keskaja kõrval mängivad näitusel olulist rolli ka prügi ning keskkonna teemad tänapäeval. Näitust on võimalik külastada kuni 01. aprill 2017.   http://linnamuuseum.tartu.ee/?m=1&page=news&id=526

Näitusega kaasnevad erinevad keskkonnateadlikkusele suunatud haridusprogrammid, millede eesmärgiks on lastele läbi mitmekülgsete tegevuste rääkida loodushoiust, taaskasutusest ja prügi käsitlemisest ning sellega kaasnevalt innustada neid mõtlema ümbritseva keskkonna peale.

Meie kooli 2. kooliastme (4.-6. klassi õpilased) loodussõprade ring osales haridusprogrammis - linnamäng  „Märka prügi”, mis oli mõeldud Tartu piirkonna kooliõpilastele, et nad märkaksid piirkonna prügikäitlemise probleemkohti ning oleksid motiveeritud ise käituma loodussäästlikult. 

Rühmatööna kogusid õpilased ühe tänava piires informatsiooni prügi ja selle käitlemise kohta. Pärast  välitööd toimus tulemuste analüüsimine ning järelduste tegemine.

Saime külastada ka linnamuuseumi teise korruse ilusat saali ja Tartu linnaga seotud püsinäitust.

Meie kooli õpilased oskasid suurepäraselt jagada jäätmetega ja keskkonnaga seotud mõtteid ning said muuseumitöötajatelt väga palju kiitvaid sõnu.

2. kooliastme loodussõpraderingi tegevusi saab jälgida meie ajaveebis: http://loodussobrad.blogspot.com.ee/

4. klasside õppekäik Tõravere Observatooriumis

07. - 08. novembril külastasid 4. klassid loodusõpetuse tunni raames õhtust Tõraveres asuvat Tartu Observatooriumit. Giidi juhtimisel saadi teada taevakaardil olevatest tähtkujudest, vaadati erinevaid galaktika fotosid ja püsinäitust peamajas.

                    

Lapsed said näha, kuidas töötab observatooriumi suurim teleskoop. Kuna mõlemal päeval oli väga pilvine, siis kahjuks ei õnnestunud läbi teleskoobi tõelisi taevaseid objekte näha.

                         

Seejärel suunduti Stellaariumisse, kus oli võimalik arvutiprogrammi abiga vaadelda erinevaid planeete ja teisi taevaseid objekte. Laped said vaadelda ja oma kätega katsuda meteoriidi tükki, vaadelda Marsi pinnamaketti. Maketi abil saadi teadmised ka kuu- ja päiksevarjutuse tekkimisest.

              

4.A ja 4.C klassi õpilased tegid enne õppekäiku uurimistöö (referaadi) ühest loosiga valitud planeedist. Referaat oli vaja iseseisvalt juhendi järgi kirjutada kas käsitsi või arvutiga, tööd oli vaja ka oma klassile kolme minuti jooksul esitleda.

Sellel õppeaastal olid väga põnevad tööd - mõned joonistused olid tehtud käsitsi. Esitused olid väga loomingulised - olid tehtud PowerPoint arvutiprogrammiga, mõned esitlused lõppesid video näitamisega, mõned planeeti tutvustava muusikapalaga. 

I - II klassi Loodusringi huvitav tund TÜ Loodusmuuseumis

I - II klassi laste Loodusringi 23 liiget käisid neljapäeval, 20. oktoobril TÜ Loodusmuuseumis Eksootiliste lemmikloomade tunnis.  See oli meie ringi esimene väljasõit. Kõik olid rõõmsalt elevil ja põnevil. Kõigepealt, kui kohale saime, sõidutati meid liftiga III korrusele. Kahes jaos, sest kõik korraga ei mahtunud lifti ära. 3. korrusel lifti ukse läheduses ootas meid meie õpetaja, kes viis lapsed kõigepealt õppeklassi. Rääkis meile eksootilistest lemmikloomadest, näitas slaide ning lapsed said küsida, kui midagi selgusetuks jäi või huvitama hakkas. Ja küsijaid jagus! Meile tutvustati erinevaid madusid, gekosid, leeguane, kilpkonni, suuri karvaseid ämblikke, Saime teada, miks on gekol selline vahva paks ja teravaotsaline saba, mida söövad maod, kui vanaks elab praegu muuseumis elav noor, kuid juba üsna suur kilpkonn. jne.jne. Lapsed olid väga tublid. Mis sellest, et terve koolipäev juba selja taga, kuulati hoolega ning mõeldi kaasa.

Jutt räägitud, slaidid vaadatud, võis minna loomi uudistama. Lapsed said esialgu madu silitada ja seejärel võisid soovijad ka looma sülle võtta. Oi, kui hellasti hoiti nunnut pallimadu - püüton, kes ennast nii vahvasti pallina kokku kerib.

Nägime tarantlit - oli teine end nii kenasti oma terrariumi seinale peitnud, et esialgu teda näha polnudki. Veel nägime roninastikut, sisiprussakaid, keda katsuda ei saanud, sest prusskas oli väga vilgas ning püüdis igal võimalusel jalga lasta. See-eest kuulsime teda sisisemas - tegu oli ju ikkagi sisprussakaga. Gekot saime imetleda terrariumis. Ja palju erinevaid akvaariumikalu vilkalt toimetamas. Veel toodi lastele seltsiks vahva suur kilpkonn, kes oli üsna nooruke ja pidi kasvama päris suureks ja elama 100 aasta vanuseks. Lapsed said loomi pildistada. Kusjuures küsisid enne viisakalt - kas tohib? Teadsid, et loomi välguga pildistada ei tohi ja keegi ei rikkunud ka seda reeglit.

Pärast saime veel vabalt eksponaatide vahel ringi liikuda. Oleks veel tahtnud olla, kuid 90 minutit oli nii kiiresti läbi saanud. Mis muud, kui taas liftisõit alla korrusele. Garderoobis riided selga ning veidi aega ka Vanemuise parki imetleda. Isegi tiigi ääres käisime. Ning siiis juba tuli meie buss.

Oli vahva reis. Novembris läheme kalu uurima. Ikka sinnasamma TÜ Loodusmuuseumi.

Suured tänusõnad kuuluvad Kadri - Anni emale Kristiina Jänesele, kes meiega lahkesti kaasa tuli, meid toetas, jälgis, et kõik ikka kenasti koos püsiksid ja tegi lastest nii vahvaid pilte. SUUR AITÄH!

Vaata meie tegemisi  Loodusringi ajaveebist:

Fotod: Kristiina Jänes.

Pärimusmuusika tund Elva Gümnaasiumis

Täna 25. 11 külastas meie  kooli TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia Pärimusmuusika eriala juht ja Eesti Pärimusmuusika Keskuse muusik Cätlin Mägi. Cätlin andis väga toreda ja meeleoluka pärimusmuusika tunni 9. c klassis.  Pärimusmuusika tund on korraldatud muusikaaasta raames, Pärimusmuusika Keskuse eestvedamisel .

Cätlin tuvtustas tunnis kolme pärimuspilli: torupilli, parmupilli ja pikka vilet. Õpilased said ise proovida, kuidas parmupill kõlab ja missuguseid erinevaid mänguvõtteid parmupillipillimängijad oma mängus kasutavad.  

Lisaks õppejuhi tööle Viljandi Kultuuriakadeemias on Cätlin tegev ka mitmetes ansamblites, nagu RO:TORO, Torupilli Jussi Trio, Aparaat . Kõik need ansamblid teevad pärimusmuusikat.

Galerii:

Huvitav kool - ärgas kool

 

Tallinna Ülikooli doktorant Taavo Lumiste esitas Huvitava Kooli ideekonkursile oma mõtted õppimisest ja õpetamisest. Ta kutsuti ka Huvitava Kooli ühiskondliku nõukoja liikmeks.

 

Maailm ja tehnoloogia arenevad kiiresti. Et arenguga kaasas käia, tuleb olla avatud, innovaatiline ja lõimitud. Tuleb julgeda esitada endale väljakutseid: katsuda piire ning neid ületada. Haridus on vahend, mis meid selles toetama peaks.
 

Nagu kõik meid ümbritsev, mis on pidevas arengus, peab olema arengus ka haridus.
 

Nimetan seda ärksuseks. Sageli kuuleme, et koolitunnid ei sütita kaasa mõtlema, uusi lahendusi leidma, vahel suisa klassitundi kohale tulema. On raiskamine olla klassis vaimses mõttes uimane. See kehtib nii õppija kui ka õpetaja kohta ning igal haridustasemel.
 

Olen mitteõpetajana andnud kümneid riigikaitseõpetuse tunde üle Eesti eri kooliastmetele, alates teise klassi lastest ja lõpetades abiturientide ja õpetajate koolitusega, ning erinevas keelekeskkonnas Saaremaast Narvani. Oma kogemusest väidan, et parim vahend vaimse ärksuse saavutamiseks ning kestlikuks säilitamiseks (soov hiljem iseseisvalt edasi uurida) on õppurit kaasavad tegevused: rollimängud, temaatilised uurimisprojektid, ühised laagrid ja väljasõidud, mis soodustavad seoste tekkimist ning lubavad vabalt ja loovalt erinevatele teemadele läheneda.
 

Hariduses ei peaks kunagi kartma oma mõtteid avaldada, vastupidi - õppida tuleb neid põhjendama ja argumenteerima. Selline lähenemine peab olema lõimitud traditsioonilisse klassitundi, milles tuleb vahel ka tuimalt tuupida.
 

Kokkuvõttes tekib õppeprotsessis aga motivatsiooni täiesti uus tase, kui on teada, et selle tulem on midagi põnevat.
 

Haridusärksusest on meil mitmeid näiteid leida ka Eestist. Matemaatika ja pranglimine, ajaloo-, kodaniku- ja riigikaitseõpetuses matkad ja laagrid, EstCube näitena kõrgharidusest - näeme, et see on võimalik nii humanitaar- kui ka reaalainetes. Pean oluliseks, et neid kogemusi rakendataks parimate õppetundidena kogu meie haridusmaastiku kaasavaks, huvitavaks, uusi lahendeid leidma kutsuvaks, ning eriliselt - meie ootustele vastavaks kujundamisel.
 

Haridus nagu iga teinegi valdkond vajab pidevat teadvustamist ja teadlikku lähenemist ning parim võimalus seda tagada on kasutada õpet, mis ei lase uinuda ei õppijal, õpetajal ega hariduspoliitika kujundajal.